Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Erivajadustega inimesed teevad tänuväärset tööd

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uuemõisa töökeskuses asub ka väike poenurk, kus saab osta erivajadustega inimeste poolt valmistatud käsitööd.
Uuemõisa töökeskuses asub ka väike poenurk, kus saab osta erivajadustega inimeste poolt valmistatud käsitööd. Foto: Tiit Efert

Igapäevase tööturu kõrval tegutseb erivajadustega inimeste tööturg, kelle teenuseid kasutavad ettevõtted üle Eesti. Sihtasutus Hea Hoog on üks neist organisatsioonidest, mis loob erivajadustega inimestele töövõimalusi ja pakub ettevõtetele teenuseid.

„Meie teenuseid kasutavad ettevõtted, kus on vaja suures mahus teha rutiinset tööd, mis sobib hästi erivajadustega inimestele. Ettevõtjatel on võimalus oma aega ja ressursse targemalt planeerida,” räägib sihtasutuse Hea Hoog turundusjuht Keiti Piirisild.

Need ettevõtted on hoolivad organisatsioonid, mis teevad seda sotsiaalsest missioonist pakkuda erivajadustega inimestele töö tegemise võimalust, mõni ka kaastundest, aga peamiselt puhtalt praktilisest vajadusest, sest keegi teine ei ole nõus seda tööd tegema.

„Osale sobivad meie taaskasutamise ja praktilisuse põhimõtted, teistele aga lihtsalt meeldivad meie kvaliteetsed ja imelised käsitööesemed,” selgitab Piirisild. On suuri tootmisettevõtteid, enamasti on need aga korteriühistud või väikeettevõtted, kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused.

Kahjuks ei soovi nii mõnigi ettevõte stigmatiseerimise kartuses või mõnel muul põhjusel avalikult meie teenuste kasutamist mainida. „Küll saame uhkusega välja tuua oma suure koostööpartneri – vigastatud veteranide ühingu. Nimelt valmistame igal aastal kümneid tuhandeid sinililli ja käepaelu, mis lähevad „Anname au!” kampaania raames müüki naiskodukaitsjate kätte ja poodidesse üle Eesti,” räägib Keiti Piirisild.

Peamiselt tellitakse haldustöid, nagu trepikodade, õueala ja äripindade korrashoid ning koristamine. „Oleme palju abiks töödel nii transpordis, sorteerimisel, köögis kui ka teistes valdkondades tegutsevatel ettevõtetel,” lisab Piirisild.

Hea Hoog SA tegutseb üle Eesti ja kokku on neil 14 töökeskust. Kõige rohkem töötajaid on Ahtme töökeskuses, kus on viis tegevusjuhendajat. Enim erivajadustega inimesi töötab Tallinna, Ahtme ja Sõmera töökeskustes, igas umbes poolsada.

Kui tuleb mõni suurtellimus, jagatakse need üle Eesti ära. „See on üks meie tugevu­si: oleme võimelised reageerima ka ajatundlikumate tellimuste puhul, sest saame üle Eesti väga paljude inimeste vahel tööd ära jagada. On ettevõtteid, mis regulaarselt kasutavad lähima töökeskuse teenuseid, kuid kõrghooajal tuleb jagada tööd ka teiste töökeskuste vahel,” kirjeldab Piirisild.

Eesmärk on kõigile rakendust leida

SA Hea Hoog ei ole tegelikult erivajadustega inimeste jaoks tööandja, vaid teenuseosutaja. Töötegijaid nimetataksegi klientideks. Eri teenustele saab sihtasutusse tööle kas läbi sotsiaalkindlustusameti või töötukassa. „Inimesed suunatakse teenustele ja meie oleme üks mitmest teenuseosutajast,” selgitab turundusjuht. Suur osa inimesi tuleb teenusele ASi Hoolekandeteenused hooldekodudest. „Teeme selleks tihedat koostööd,” lisab ta.

Piirisilla kinnitusel antakse parim, et leida kõikidele sobiv töö. „Sajaprotsendiliselt kõigile me paraku sobivat tööd leida ei suuda, kuid lubame, et anname endast parima,” ütleb ta.

Kokku leiab sihtasutuse juures tööd keskeltläbi 600 erivajadustega inimest aastas. „Meie teenustel on erinevad nõuded, kriteeriumid ja etapid ning lõppeesmärk on saada inimesed tööle avatud tööturule. See on nagu koolisüsteem: alguses võtame nad vastu, õpetame välja ja eesmärk on saata nad n-ö pärisellu ehk avatud tööturule,” tutvustab Piirisild.

Kõik seda süsteemi ei lõpeta, sest esineb probleeme näiteks tervisega, inimesed vahetavad elukohta, töövõime hinnatakse ümber või on muu selline takistus. Mõni inimene jääb sihtasutuse juurde teenusele nii pikaks, kui vähegi saab, sest avalikul tööturul konkureerimiseks ta valmis ei ole ja ilmselt ei saagi kunagi valmis, kuid töökeskuses töötamine sobib.

Erivajadustega inimese tööpäevad ei ole kaheksatunnised ja töötempo on selline, nagu inimene suudab. Kui ta suudaks kaheksa tundi efektiivselt töötada, osaleks ta tööturul.

Kõige suurem osa kliente tuleb hooldekodudest. „Meil on väga tihe koostöö nende inimeste igapäevast elu korraldavate tegevusjuhendajate ja tugiisikutega, mille tulemusena tuleb nende inimeste igapäevasest keskkonnast kaasa positiivne suhtumine töösse ja ambitsioon enda arendamiseks,” räägib Piirisild.

Suureks mureks on aga just need inimesed, kes kasvavad kodus oma perekonna juures. Tihtipeale nähakse nende inimeste tööle suunamist kui kiusamist. Kodus ei usuta, et erivajadustega inimene millekski võimeline on, ja nii tehakse ka väiksemad asja ette-taha ära. Piirisilla sõnul on isegi perearste, kes millegipärast keelavad inimestel tööl käia. „Ometi on meie peaaegu kümneaastane praktika näidanud, et töö tegemine, sellega kaasnev rutiin, eesmärk ja sotsialiseerumine mõjuvad tervisele suurepäraselt! Inimesed on liikuvamad, rõõmsamad ja ootavad uusi tööpäevi elevusega,” kirjeldab Piirisild. „Kuidagi võiks tööle saada need inimesed, kuid selleks on vaja, et keegi neisse usuks! Kõik algab kodust.”

Kui palju selliseid inimesi on, ei oska keegi hinnata. Kuna sihtasutusel Hea Hoog on mõnikord täitmata teenusekohti, ei ole kõiki neid inimesi järelikult kodudest üles leitud. Info ei ole kas nendeni jõudnud või lähedased ei soovi leida neile tööd ja tegevust. Erivajadustega inimene on kas rakendatud kodutöödes või on kogukonnas piisavalt tegevust. Võib-olla ei usu ka inimene ise oma võimetesse või ei usu lähedased erivajadustega inimese võimesse töötada ja lausa takistavad seda. „Need inimesed ei ole tihti kodust välja saanudki, mitte ei ole sinna tagasi sattunud, vahel on pärast kooli lõpetamist jäädud koju, sest midagi muud ei osata peale hakata,” räägib Piirisild.

Põnevaid leide ja kingiideid

Iga töökeskuse juures on käsitöö müüginurk, kus on võimalus soetada selle töökeskuse, aga ka kõikide teiste töökeskuste tooteid. Kuid huvi nende toodete vastu võiks suurem olla. „Meie juurde tulevad väga teadlikud kliendid, kes soovivad, et nende ostudel oleks suurem positiivne mõju ühiskonnale, ning nad soetavad meeleldi oma kingid ja sisustuse meie juurest,” tunnustab Piirisild.

Suur osa kliente satub nende juurde vajadusest. Näiteks on hästi populaarsed lemmikloomatooted ning vilditud tooted – saunamütsid ja sussid. „Võimekus teha kõike just vastavalt kliendi soovile on üks meie tugevusi ja eeliseid teiste käsitöötootjate ees,” lisab Piirisild. Tooted on müügil ka internetipoes www.heahoog.ee.

Tooted tekivad turuvajadusest. Näiteks algselt eluruumi vaipadena loodud narmasvaibad on nüüdseks oma funktsioonilt hoopis olulised abivahendid koerte treenimisel, toitmisel ja isegi pesana. Suuresti tuleb lähtuda käsitööliste võimekusest ja huvidest, nii saavad kõik tooted oma näo ja iseloomu. On käsitöötegijaid, kes suhtuvad telgedel vaipade kudumisse kui stressileevendusse ning naudivad seda. Nii kerkibki telgedel kootud vaipade virn suure tempoga.

Materjalide kasutamisel ja igapäevaste probleemide lahendamisel on tegevusjuhendajad loovad. Nii on toodetud näiteks autosse esiistme taha kinnitatavad taskud, kuhu saab paigutada jooke, ajakirju, mänguasju jms. „Peamiselt mõtlevad toote välja tegevusjuhendajad või tuleb tellija oma konkreetse sooviga või leitakse see koostöös. See peab olema piisavalt lihtne, et meie erivajadustega kliendid töö selgeks õpiksid ja suudaksid kvaliteetselt teha,” räägib Piirisild.

Sihtasutuse käibest moodustab oma toodete müük väga väikese osa, sest organisatsiooni põhifunktsioon on osutada kvaliteetset tööhõive teenust. „Meie internetipood toimib suures osas visiitkaardina, aidates luua kontakti potentsiaalsete tööandjatega. Käsitöö valmistamine on kõigest üks viis tööharjumuse loomiseks ja töövõtete omandamiseks. Lõppeesmärk on inimestele leida sobivad tööandjad, kes neile siis ise tööd pakuvad. Meie toetame sellel tegevusel nii tööandjaid kui meie erivajadustega inimesi,” selgitab Piirisild.

Valik Hea Hoog SA teostatavaid töid

•       Tootmistegevus nii ettevõttes kui tootmiseks kohandatud ruumides (näiteks ventilatsioonisüsteemide filtrite ja filtrielementide valmistamine).
•       Toodete komplekteerimine ja pakendamine (näiteks helkurid, kinnitusdetailid).
•       Puhastusteenused – ruumide korrashoid; territooriumi korrashoid: muru niitmine, riisumine, lumekoristus.
•       Abitööd ettevõtetes (näiteks puude saagimine, lõhkumine ja pakendamine võrkkottidesse).
•       Abitööd köögis: toiduainete töötlus ja ettevalmistus, nõudepesu, laudade katmine, koristamine.
•       Aia- ja põllutööd: taimede istutamine, hooldamine, saagi koristamine, töötlus, ladustamine ja ettevalmistus müügiks.
•       Abitööd loomapidamises.
•       Käsitöötoodete valmistamine: kaltsu- ja trikotaažvaibad, lapitehnikas padjad ja tekid, kootud kindad ja sokid, seebid, küünlad, siidimaalitehnikas sallid, viltimistehnikas saunamütsid ja meened, puidust pusled, lõikelauad, pildiraamid jne.
•       Paberist toodete valmistamine: kaardid tähtpäevadeks, ümbrikud, karbid ja märkmikud, paberkotid, punutud korvid.
Allikas: www.heahoog.ee

Kommentaar

Triin Juss
UneRuno asutaja

Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuse ja sihtasutuse Hea Hoog koostöös aitavad füüsiliste ja psüühiliste erivajadustega inimesed meile tekke valmistada. Eestis on UneRuno tekkide valmistamisega seotud kümmekond erivajadustega inimest. Osa neist töötab Astangul, osa Haapsalu lähistel Uuemõisa töökeskuses. Keskeltläbi suudab üks inimene valmis õmmelda päevas 14 sukka ehk täpselt niipalju, kui ühe teki sisse läheb. Aga erivajadustega inimesed ei tee kaheksatunniseid tööpäevi, vaid keskeltläbi poole vähem. Olen töötanud Astangu Kutserehabilitatsioonikeskuses ja erivajadustega inimestega lähedalt kokku puutunud. Erivajadustega inimestele rakenduse andmine on meie jaoks missiooni küsimus.

UneRuno asutaja Triin Juss demonstreerimas Uuemõisa töökeskuses valminud saunamütsi.
UneRuno asutaja Triin Juss demonstreerimas Uuemõisa töökeskuses valminud saunamütsi. Foto: 2 x Tiit Efert
Tagasi üles