Kokkade põud pani pubile põntsu

Ettevõtja Risto Kaar tõdes, et Hermani pubi pole ilmselt ainus koht, mis Otepääl kokkade põua tõttu kannatab. Pilt on tehtud eelmise aasta sügisel.

FOTO: 2 x Maarius Suviste

Kokkade põuale viidates pani Otepää kesklinnas asuv pubi keset tipphooaega uksed kinni. Uksel on teade: „Vabandame, suletud. Kui tunned mõnd kokka, kes tööd otsib...” Nii ettevõtja kui ka kokkade koolitaja tõdevad töökäte puudust.

Otepääl Hermani pubi pidaja, ettevõtja Risto Kaar postitas mõni aeg tagasi sotsiaalmeediasse: „Armsad sõbrad, tahab keegi mulle rääkida tööpuudusest!? Juba kolm kuud otsin kokka ja mitte ühtki tõsist pakkumist. Ja päriselt, palk on korralikult kõrgem kui piirkonnas keskmiselt.”

Enne jaanipäeva proovis Kaar korra veel, teatades ühismeedias: „Hea töötaja saab head palka! Otsin kokka! Ilmselt saab rääkida 7 €/h neto...”

Nüüdsest on aga pubil uksed kinni. „Hermani pole ilmselt ainus koht, mis Otepääl kannatab,” tõdes Kaar ajalehele. „Olemasolevatest kokkadest üht kutsub armeeteenistus ja teine otsustas valida pisut rahulikuma koha, kui seda on pubi, kus tööaeg võib lõppeda suhteliselt hilja.”

„Hetkel oleme suletud. Paar võimalikku kandidaati on, aga enne kui nad tööl pole, on tulemus null.

Oleme endiselt võimalikest kandidaatidest huvitatud,” ütles ettevõtja, märkides samas, et ega koka töö kergete kilda liigitu.

Risto Kaar sõnas, et kui vaadata sotsiaalmeedias töö otsimise/pakkumise gruppe, siis kuulutus stiilis „Tartu vms kesklinna söögikoht otsib kokka (kiire!)” ei ole haruldus. „Ilmselt ei ole Otepää noorele kõige atraktiivsem elukoht. Nii valitaksegi oma karjääri alguseks Tartu, Tallinn või Pärnu,” tõdes ettevõtja.

Armsad sõbrad, tahab keegi mulle rääkida tööpuudusest!? Juba kolm kuud otsin kokka ja mitte ühtki tõsist pakkumist.

Koka erialal 100 õppekohta

Ka Tartu kutsehariduskeskuse toitlustuse ja turismi osakonna juhataja Maire Merits tõdes, et kindlasti on kokkade põud, sest pidevalt otsitakse kokki või praktikante koolistki. „Ükskõik, kus mõne tööportaali avada – igal pool on tööpakkumisi. Selles mõttes kokanduse eriala lõpetajad leiavad kindlasti töökoha, kui nad selles valdkonnas töötada tahavad,” lausus ta.

Sel aastal oli koolis kokanduse eriala lõpetajaid 50 ringis. Mis neist täpselt saanud on, seda ülevaadet koolil ei ole. „Teame, et umbes kolmandik töötas juba enne lõpetamist kokana. Ühe lõpetaja sai endale tööle ka Tartu kutsehariduskes­kus: meil on­ kokku neli toitlustusüksust, teame kokkade põuda omast käest,” rääkis Merits.

Tartu kutsehariduskeskuses saab kokaks õppida pärast põhikooli ja pärast keskkooli lõpetamist, peale selle ses­sioon­õppes. Kokku on umbkaudu 100 õppekohta. „Loodame, et saame kohad täidetud. Kokandus on populaarne, mõnel aastal on konkurss olnud suurem, mõnel väiksem,” sõnas Merits. „Aga tõsi on ka see, et sugugi mitte kõik, kes alustavad, ei lõpeta.”

Samas tuleb sageli ette, et kokaks õppijad võetakse aegsasti ettevõtetesse tööle. „Kutsehariduses on praktikal suur tähtsus ja seega satuvad noored juba varakult ettevõtetesse. Muidugi on ettevõtjatel huvi parimad juba praktikalt tööle kutsuda,” märkis Maire Merits. „Iseenesest on see positiivne, kuid pikas perspektiivis võiks tööandja lasta noorel kooli lõpuni käia, teha talle soodsam graafik ja toetada õpinguid.”

Miks kokkasid ei jätku?

Tartu kutsehariduskeskuse turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaire Mets lisas, et on rida põhjusi, miks hoolimata paljudest õppijatest ja lõpetajatest kokkasid ei jätku.

„Esiteks on töö füüsiliselt raske: tuleb olla jalgadel, vahel palava pliidi ääres, vahel asju tõsta. Kõigile see lihtsalt ei sobi,” ütles Mets. „Teiseks on amet stressirohke: enamasti on kokal kiire, sest ega klient taha toitu oodata, ja kogu selle kiirustamise juures peab olema täpne, tähelepanelik. Vaimu ei saa kokk vabaks lasta.”

Kolmandaks töötab kokk sageli siis, kui teised kodus, näiteks hilistel õhtutundidel. Eriti palju tööd on pühade eel ja ajal ning pereinimestele ei pruugi restorani töögraafik sobida. „Koka ameti raskemat külge näevad noored alles praktikal ja paraku osa katkestab või valib muu eriala ning osa kokapaberitega noori koka karjääri ei vali,” sõnas Mets.

Ja lisas kohe samas: „Teame, et küllap töötab toitlustusasutustes neid, kel koka kutsetunnistust pole. Kool seevastu pakub neilegi võimalust töö kõrvalt õppida, aga jälle: tööandja peab seda toetama. Töökohapõhise õppe võimalusi võiks meie koolist julgelt küsida.”

Just säärane teade on üleval pubi uksel.

FOTO: Maarius Suviste

Populaarne

Tagasi üles