Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/23/6103877t1hd14d.png)
/nginx/o/2013/10/04/2437813t1hf2c5.jpg)
Eesti Taimekasvatuse Instituudi 2019. aasta taimekaitse hooaja monitooring on lõppenud ning tulemuste kohaselt olid tänavu soodsad tingimused taimehaiguste ja -kahjurite levikuks.
Tavalisest paar nädalat varem alanud külvihooaeg lõpetas taimekaitseperioodi varem, juuni lõpuks õitsesid juba ka suvikultuurid.
Tali- ja suviteraviljadel levis kõige rohkem jahukaste, vastuvõtlikel sortidel oli nakatumine instituudi andmetel väga tugev.
“Õigeaegne fungitsiidi kasutamine vähendas haigestumist silmnähtavalt. Väga intensiivse haiguse levikuga aasta võimaldab põllumeestel vastavalt harimisviisile ja sordi haiguskindlusele teha otsuseid järgmise aasta sortide valimisel,” seisab kokkuvõttes.
- Talirapsil levis varre-peitkärsakas, mis oleks vajanud hiilamardikaga võrreldes varasemat tõrjeaega.
- Kõdra-peitkärsakas ilmus alates rapsi õiepungade moodustumisest, samal ajal toimuv hiilamardika tõrjumine vähendas kõdra-peitkärsaka levikut.
- Suvirapsi kahjustas maakirp, kapsakoid ja hiilamardikat esines palju.
- Põldhernel ja põldoal oli näha tärkamisjärgselt kärsakate kahjustusi, kuid taimed kasvasid sellest välja, ka levinumate taimehaiguste nagu laikpõletiku ja šokolaadilaiksuse ning lehetäide esinemine jäi madalaks.
Viljakoristamise järel annab instituut ülevaate teraviljadel analüüsitud Fusariumi mükotoksiinide esinemisest.
Taimekahjustajate monitooringu tulemused leiab aadressilt monitooring.etki.ee.