Suvi kutsub loodusesse

Taevaskojas viivad paljud matkarajad läbi imelise looduse.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Suvel kisub inimesi vastupandamatult loodusesse ja mere äärde, aga tuntumad rannad ja väikesaared on puhkuste ajal ülerahvastatud, nii võttiski Maa Elu uurida, kust leida infot uute matkaradade ja telkimisvõimaluste kohta.

Kirglik matkaja Mart Objartel soovitab uusi sihtkohti otsida RMK kodulehelt, kus eraldi lehekülg „Loodusega koos”. Sealt saab valida üle Eesti õppe- ja matkaradu, lõkkekohti, metsaonne, telkimiskohti ja muud põnevat. Kui kasutada otsingut mobiiltelefoni vahendusel, saab soovitud kohal klikkides Google Mapsile, mis juhatab otse valitud kohale.

Objartel on seda riigimetsa rakendust palju kasutanud ja kiidab kasutusmugavuse igati heaks. Vahel juhtub, et loodusest on mõni teemärk kadunud ja siis on hea nutiseadmest kontrollida, kas oled ikka õigel teel.

Rakenduses on iga sihtkoha juures kirjas, mida seal teha saab. Näiteks kas tohib grillida või kui palju autosid parkima mahub. Nii saate juba kodus diivanil lesides ettekujutuse, kas teile seal üldse meeldiks olla. „Kui ma mõnda matka olen planeerinud, olen ikka info sealt läbi lugenud ja pilte vaadanud. Või näiteks uurinud kaardilt, kas mõni veekogu on ligidal,” kirjeldab Objartel ja soovitab veel uurida valdade ja maakondade kodulehti, sealtki leiab infot kohalike vaatamisväärsuste kohta.

Kes aga ei osaka valida piirkonda, kuhu sõita, sel soovitab Objartel minna avastama näiteks Kõrvemaad, kus on palju RMK matkaradu ja telkimiskohti ilusate järvede kaldal. Enamik matkaradu on ka rattaga läbitavad.

Mere äärde!

Keskkonnaameti looduskaitse nõunik Kaja Lotman tõdeb, et suvel kisub meie inimesi lausa magnetiga mere äärde, aga kuna väikesaared on niigi ülekoormatud, soovitab ta minna avastama hoopis läänerannikut. „Eestis on imelisi vaikseid kohti, kus külastajaid ei ole liiga palju. Kui tahetakse hoida siiski mere lähedusse, soovitan tutvuda lähemalt eelmisel aastal koos naabrite lätlastega loodud Ranniku matkaraja kodulehega,” pakub ta.

Lööge internetiotsingusse „Ranniku matkarada” (Baltic costal hiking) ja saategi vihjeid matkamiseks Läti ja Leedu piirist Tallinnani.

Kogu selle teekonna suudaks läbi käia vaid tõeliselt karm matkaja, aga rada on mugavalt jagatud ühepäevasteks teekondadeks ja nii võib valida endale sobiva paiga, kust rajale tulla ja kus lõpetada. Iga päeva kohta on kaart, maastiku kirjeldus ja soovitused, mida vaadata ning kus saab supelda või kõhtu täita.

„Näiteks Pärnust lõunas kulgeb rada Luitemaa looduskaitseala suursuguste mändide all. Virtsu võib aga minna mööda endise kitsarööpmelise raudtee tammi ja vahepeal tutvuda kauni Laelatu puisniiduga Puhtu-Laelatu looduskaitsealal,” kirjeldab Lotman. „Matsalu rahvuspargiga tutvumist saab alustada Salevere salumäe matkarajal. Rahvuspargi keskuses Penijõel on väike ekspositsioon ranniku elustiku kohta. Kaunis vaade Matsalu lahele avaneb Haeska linnutornis ja Väinamerele Puise poolsaarel.”

Laudteel püsides pole kartust rabaski ära eksida.

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Läänerannikul leiab ilusaid kaitsealasid, kus on hea vaade merele, poolsaari ja lahesoppe ning karjamaid, kus lehmad rohtu nosimas. Praeguseks on suurem lindude ränne küll möödas, aga augustis algab see taas ja siis saab rohkelt tiivulisigi näha.

Kui Eestis on mere ääres küllaga käidud, võib Ranniku matkarajalt valida mõne sihtkoha Lätis ja võrrelda sealset mereäärt.

Kui aga soov idapoolsemat Eestit avastada, tasub minna verivärskesse Alutaguse rahvusparki, kus Iisaku kandis leiab palju matkaradu.

Eesti kõigis kuues rahvuspargis ja mitmel suuremal kaitsealal on samuti palju vaatamist ja nende võimalustega saab tutvuda keskkonnaameti lehel www.kaitsealad.ee, kus leiate ühtlasi kaitsealade lugusid ja kohalike ettevõtjate kontakte.

Mida loodus annab?

Miks üldse tasub loodusesse minna? „Suvi on hea aeg hingata värsket õhku, liikuda ja koguda endasse energiat uue talve vastuvõtuks,” ütleb Lotman. „Loodus pakub sel ajal oma kauneimaid ande: sooja vett veekogudes, maitsvaid marju metsades ning imelisi õisi, liblikaid ja linnulaulu. Kõik see rikastab inimest.”

Looduses viibides tuleb arvestada reegliga, et jäta endast võimalikult väike jälg. Kui piknikukohas on prügikastid, jälgi õpetusi ja sorteeri jäätmed õigesti. Kui prügikaste ei ole, tuleb jäägid kokku pakkida ja linna tagasi viia.

„Mõni üksik vorstinahk või banaanikoor ei hävita otseselt loodust, kuid pidev toidujääkide jätmine puhkekohta loob mõnele liigile liiga eduka paljunemise võimaluse,” räägib Lotman. „Näiteks närilised, vareslased ja rebased on julged ning kasutavad edukalt inimeste jäetud jääke. Nende arvukuse tõus mõjutab aga teisi liike, kes läheduses elavad. Nii rikutakse looduse tasakaalu.”

MINE LOODUSESSE

Siin mõni vihje, kust leida põnevaid sihtkohti looduses matkamiseks:
coastalhiking.eu/et/route/itinerary/
loodusegakoos.ee
kaitsealad.ee
keskkonnaharidus.ee

Populaarne

Tagasi üles