Maikuu külmalaine mõjutas värske kartuli saaki

Järvamaal Aravete kandis õunakasvatuse kõrvalt värsket kartulit ja köögivilja kasvatav Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe kauplemishoos. Foto: Erakogu

Kuigi soojad kevadilmad lasid kartuli panna maha tavapärasest varem, valmis see müügivalmiks ikka alles jaanipäevaks. Ostjate huvi on suur, kuid hind sellest muutunud pole.

Järvamaal Aravete kandis õunakasvatuse kõrvalt värsket kartulit ja köögivilja kasvatav Rebase talu perenaine Piia Tiigemäe sõnas, et nemad said värske kartuliga turule nagu eelmisel aastal, see tähendab jaanipäevaks. Kuigi maha pandud sai varem, tegi maikuu külmalaine nende kandis oma töö ja jättis kasvu seisu.

Mugulad näitavad harju keskmist saaki

Rebase talu kartulipõllul on isegi varastel sortidel vähe mugulaid all. Perenaise sõnutsi on selles süüdi piirkonna kuiv ilm. „Kui on piirkondi, kus räägitakse juba vihmadele järgnevast uputusest, siis meie siin Pandivere kõrgustiku kõrgemas osas ei saanud juuni lõpuni sellist vihma, mis kartulivao seest oleks niiskeks teinud,” selgitas ta.

Nii loodab ta, et varase kartuli mugulate arv ei näita kuidagi sügisest kartulisaaki, millest juunikuus on liiga vara rääkida.

Türi vallas Kirna mäel kartuleid kasvatav Jõeääre talu peremees Urmas Laks võttis esimese värske kartuli jaanipäevaks, aga vaid oma perele. „Mugulaid all täitsa oli. Saak paistab tulema Harju keskmine. Vihma saime kaks korda päris korralikult. Seda pole küll palju, kuid midagi ikka,” lausus ta.

Mitmel turul kauplemas käiv Tiigemäe teab öelda, et inimestel on suur soov värsket kartulit osta. See on arusaadav, sest paljudel lõppes vana kartuli varu tänavu enne uue tulekut. Peamiselt Paide turul talutoodanguga kauplev Laks läheb värske kartuliga turule juuli algusest. „Minu käest juba uuritakse, millal kartuli müüki toon. Tahtjaid tundub olevat tõesti ohtralt. Paistab, et ei piisa vaid kümne kilogrammi kaasa võtmisest, tuleb ikka rohkem teisi välja kookida,” muheles ta.

Kuigi ostjaid on rohkem ja ostukogusedki meeldivalt suuremad, pole värske kartuli hind eelmise aastaga võrreldes muutunud. Jääb ikka nii kaks kuni kolm eurot kilo eest.

Kuigi ostjaid on rohkem ja ostukogusedki meeldivalt suuremad, pole hind eelmise aastaga võrreldes muutunud. Jääb ikka nii kaks kuni kolm eurot kilo eest. „Värske kartuli hind on enam-vähem sama igal aastal, tõsta ei saa, sest siis eelistab ostja odavamat välismaist kartulit,” lausus Tiigemäe.

Ta vestles jaanipäeval ühe Läti talunikuga, kes kartulit kasvatab, ja selgus, et samal ajal kui Eestis maksab värske kartul turgudel kaks-kolm e­urot kilogramm, saavad Läti talunikud seda müüa kaheksa euroga kilo. „Muidugi oli ta sellise hinnaga väga rahul, ütles, et konkureerivat välismaa kartulit ei olevat veel sisse tulnud,” kõneles Tiigemäe.

Kuidas üks Euroopa Liidu riik saab oma kartulikasvatajaid hoida, teine mitte, jääb muidugi arusaaamatuks. „Tõenäoliselt on nende riigis tootjate jaoks parem põllumajanduspoliitika kui meil,” nentis Tiigemäe.

Hinnal pole viga midagi

Laksi meelest pole praegusel hinnal viga midagi. „Paar-kolm eurot kilost saada on lausa mõistlik kartulikasvataja jaoks. Praegu võib maasikat isegi soodsam olla osta kui värsket kartulit,” naljatles ta. Arusaadavalt on värske kartuli maitse mõnus, eriti kui eelmise aasta varud varakult otsa said. Nii usub Laks, et algul võib tõesti kolm eurot kilost saada, kuid õige varsti hakkab kartuli hind langema nii nagu maasikalgi.

„Vana kartuli eest saime turul 50–60 senti, seegi oli meile hea tulemus. Ega nende hindadega saa hulluks ka minna,” arutles Laks ja tõdes samas, et turul võib küsida ju kõike, kui leidub ostjaid. „Jõululauale ostes võib värske kartul tõesti maksta kaheksa e­urot kilo. Praegu tundub selline hind müstiline,” lisas ta.

Tiigemäe meelest on varase kartuli kasvatamine nagu hoiupõrsa pidamine. „Tööd ja kulu on selle märtsikuust saati ettekasvatamisruumide kütmise ning hilisema kattelooridega mässamisega kõvasti,” tähendas ta. Kui kartulimüügist õiglast hinda ka ei saa, teeb meele üsna mõruks.

Laks lisas, et maal elades palju valikuid pole. Eriti kui oled harjunud maad harima ja inimesed teavad taluperelt köögivilju osta. „Rõõmuga just ei kasvata, aga ainult kapsast ka ära ei ela. Minu käest teatakse osta, sellepärast maha panengi. Alati hinnale selle töö juures ei mõtle, sest midagi pean ju tegema. Kuskile mujale tööle ma minna ei taha ja ära elada tahan,” sõnas ta.

Tiigemäe lausus, et mõistlikum oleks ilmselt metsamarjade korilusega tegelda, siis ei peaks saagi saamiseks mitu kuud töötama. „Aga peab nentima, et karusid on kartulipõllul siiski vähem kui metsas,” märkis ta. Ühte mesikäppa on Tiigemäe tänavu näinu jalutamas ka oma põllu ääres.

Rebase talu värsket kartulit saab osta Tapa ja Kehra turul. Kummas paigas elavad kartulisõbralikumad inimesed, seda Tiigemäe öelda ei oska. „Kartulit süüakse neis väikelinnades enam-vähem ühepalju,” lausub ta muiates.

Teadjamad tulevad noosile koju järele

Kuna Rebase talu asub Piibe maantee ääres, käiakse neilt kartulit ja hiljem teisi köögivilju kodustki ostmas – kuni sügiseste õunasaakideni välja. „Kui kartul ja köögivili veel kosuvad, hakkame ilmselt kaupa pakkuma ka Tallinnas Keskturul ning OTTide (otse tootjalt tarbijale – toim) müükidel Aegviidus ja Rakveres,” täpsustas Tiigemäe.

Paide-Türi maantee ääres asuvast Laksi talust teab mõni ostja samuti läbi astuda, kuid suurem kauplemine jääb ikka turule ja nii pererahvale rohkem meeldibki.

Küsimusele, kas oma talu toodangust ühepajatoitu saab juba teha, vastasid nii Tiigemäe kui ka Laks, et saab. „On veidi väikesi porgandeid, hernest, naeris kosub, till ja sibul kasvavad rõõmsalt, samuti algab kurgihooaeg,” täpsustas Tiigemäe. Laks lisas, et oma kasvatatud värskest kapsast saab tema juba paar nädalat suppi ja 30. juunil tegi perenaine esimese ühepajatoidu.

„Maal elades pere nälga ei jää,” kinnitas Laks.