Vikerkaarest ja veidrast ilmast

Vikerkaar on alati imeline. FOTO: Kasper Mäe/Virumaa Teataja

FOTO: KASPER MÄE/VIRUMAA TEATAJA

Viimati oli juttu vikerkaarest – seekord tutvustan vikerkaare võimalusi kohaliku ilma prognoosimisel või vähemalt etteaimamisel.

Jah, vikerkaare abil saab tõepoolest mõningal määral ilma ennustada, kuid selleks peab oskama olukorda tõlgendada.

On mitmeid ilmavanasõnu, mis käivad vikerkaare kohta. Näiteks öeldakse nii: kui vikerkaart näeb taevas hommikul, siis tuleb vihma, kui õhtul, siis seisab ees kuiv ilm.

Tähelepanekud näitavad, et see on üldiselt õige, sest Eestis on õhuvoolu suund aastas keskmiselt edelast kirdesse. Seda järgivad hoovihmad liiguvad sageli üle Eesti. Seega: et suvel asub päike hommikul kirdes, tähistab edelas olev vikerkaar lähenevat vihma, kuid vahel ka sajupilvede kogunemist, sest kõrgemale tõusev päike ja selle maapinda soojendav mõju soodustab konvektsiooni.

Õhtul on päike läänes või loodes ja pilved liiguvad tõenäoliselt ida poole. Nõnda viitab õhtune vikerkaar lahkuvale sajualale ja pigem paranevale ilmale. Seda toetab ka asjaolu, et öösel konvektsioonivoolud tavaliselt hääbuvad ja nii ongi 6–12 tunniks suure tõenäosusega oodata head ilma. Teistsugune olukord on lõunatsüklonitega, sest siis algab pilvisuse tihenemine sageli lõunakaartest, nii et päikese loojumise koht on üks viimastest, kus säilib pilvitu riba, ja õhtune vikerkaar näitab sajuse ilma saabumist.

Kel huvi ja kannatust, siis tasub teha ka märkmeid, kas vikerkaare järgi on olnud võimalik ilma ennustada või siiski mitte.

Ilm(astik) on pakkunud veidraid üllatusi. Juuni osutus palavaks suvekuuks: Eesti keskmine õhutemperatuur oli 17,6 °C, mis on 3,2 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 14,4 °C); tundub, et vähemalt Tallinnas-Harkus tekkis uus rekord, sest nii sooja juunit pole veel olnud (vana rekord 17,5 aastal 1936, kuid nüüd 17,6 °C). Samas suvi tõmbas kuu lõppedes lõplikult pidurit, nii et pole võimatu, et juuni osutub kõige soojemaks suvekuuks, mida juhtub ~50 a jooksul. Midagi sarnast juhtus näiteks ka aastal 1998.

Lääne-Euroopat vallutas juuni lõpus palavus, nii et sooja oli ka Prantsusmaal paiguti üle 40 °C. Eesti sai nädala lõpus selle jääkidest korraks osa, kui sooja oli 30. juunil kohati pisut üle 26 °C. Skandinaavia mäestik sai seevastu lumelisa.

Südasuvine soojus on nüüd küll mõneks ajaks läbi, jäädes mälestuseks. Enamikel päevadel jääb soojapiir kõikjal alla 20 °C ja sajab kosutavat vihma. Õnneks öökülmaohtu pole. Väga aeglaselt siiski õhutemperatuur tõuseb, nii et uuel nädalal võib kohati olla jälle enam kui 20 °C, kuid sajuvõimalus püsib. Elame, näeme.

Populaarne

Tagasi üles