Veiste-südamerohi on abiks ärevuse, hirmu ja unetuse vastu

Veiste-südamerohtu tasub korjata ja kuivatada õitsemise algul, et saada rohkem noori lehti. Foto: Margus Taal/Scanpix

Veiste-südamerohi (Leonurus cardiaca subsp. Villosus) on kuni 120 cm kõrguseks kasvav sakiliste, pealt tumeroheliste ja alt halli värvi lehtedega taim.

Vars ja lehtede aluminel pool on kaetud hallide karvadega, mis annab taimele heleda tooni. Varred on kandilised ja seest õõnsad. Maitse on kibe, lõhn omapäraselt kirbe. Õied asetsevad lehe kaenlas ja on roosa-lilla värvusega. Õitsema hakkab veiste-südamerohi jaanipäeva paiku.

Korjeaeg on õitsemise algul

Taim kasvab niisketel jõekallastel, vahel elamute ja varemete ümbruses, jäätmaal ja teeservades. Loodusest leiab teda siiski vähe. Meie kasvatame veiste-südamerohtu oma aias, see kasvab nii aiamaal, marjapõõsaste vahel kui ka liivapeenras.

Veiste-südamerohi paljuneb seemnetega ka isekülvil, kuid seemneid saab osta näiteks seemnepoodidest ja istikuid ürdiaedadest. Kasvupinna suhtes on ta vähenõudlik.Veiste-südamerohtu tasub korjata ja kuivatada õitsemise algul, et saada rohkem noori lehti. Taim ajab külgvõrseid, mida saab terve suve korjata. Suve jooksul saab mitu saaki. Lehed tuleks vartelt eemaldada kinnastes, õisiku osa tükeldada. Närvutada 1−2 päeva ja kuivatada 35−40 °C juures, Säilitada õhukindlas pakendis või purgis.

Toimeained: vähelevinud flavonoidid, eeterlikud õlid, steroidsed glükosiidid, vitamiinid, diterpeenfuraanid, alkaloidid, karotiinid, kaaliumi- ja kaltsiumisoolad.

Mitut pidi kasulik

Veiste-südamerohi on tugeva kesknärvisüsteemi rahustava toimega. Aitab depressiooni, ärevushäirete, unetuse, hirmutunde, hüsteeria, neuroosi ja südamelihasepõletiku vastu, samuti kõrgvererõhu algstaadiumis, kui see on seotud närvidega, aga ka südamepekslemise, klimakteeriliste vaevuste ja kilpnäärme ületalituse korral. Mõningatel juhtudel on sellest abi astma korral: kasutada välispidiselt mähistena koos aedliivateega. Abi on saadud samuti kaksteistsõrmiku- ja maohaavandi puhul, eriti kui see on põhjustatud närvisüsteemi häiretest.

Rahvameditsiinis on kasutatud veiste-südamerohtu veel epilepsia, krampide, peaajupõrutuse, neuralgia, halvatuse ja valuliku menstruatsiooni leevendamiseks.

Kuna tee on väga kibe, võib sellele maitse parandamiseks lisada melissi või münti või teha veiste-südamerohust hoopis tinktuuri. Paljusid kibe maitse ei häiri, mõni inimene seda ei tunnegi.

Kuna tee on väga kibe, võib sellele maitse parandamiseks lisada melissi või münti või teha veiste-südamerohust hoopis tinktuuri.

Tinktuuri valmistamiseks võtta 1 osa kuivatatud veiste-südamerohtu ja 5 osa viina. Lasta seista kolm nädalat pimedas, siis kurnata ja säilitada tumedas pudelis.

Kui teha tinktuuri värskest taimest, täita purk tükeldatud taimedega, valada üle 70%lise alkoholiga ja lasta kaks nädalat pimedas seista.

Tinktuuri võetakse koos tee või veega 2−6 ml kolm korda päevas.

Tee valmistamiseks võtta 2−4,5 g droogi 200 ml kuuma vee kohta ja lasta tõmmata 20−45 minutit. Juua lonkshaaval päeva jooksul. Uinumiseks juua kaks tundi enne magamaminekut.

Veiste-südamerohi on hea meetaim. Mõnel pool on seda kasutatud maitseainena suppides ja lisatud õllele. Sellest saadakse oliivrohelist värvi riiete värvimiseks.

Ohud: mitte kasutada südamelöökide aeglase sageduse ja ülitundlikkuse korral. Veiste-südamerohu värske taimemahl võib nahale sattudes soodustada päikesepõletust ja tekitada löövet. Tugevdab uinutite toimet, võib põhjustada menstruatsioonihäireid. Päevane soovitatav maksimumannus on 4−6 g droogi.