Nädalavahetusel toimus Eesti Vabaõhumuuseumis IX Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlus ja Puitmajapäev 2019. Puitmajasektorit tutvustava päeval toimus lisaks palkmajaehitajate võistlusele ka erinevaid seminare ja töötubasid ning tutvustati huvilistele muuseumi uut näidishoonet.
Parimatele palkmajaehitajatele pakkus konkurentsi ka jaapanlane
Eesti Puitmajaliit ja klaster koos Lõuna-Eesti palkmajatootjate ning Hiiumaa Ametikooliga korraldasid üheksandat korda palkmajameistrite omavahelist mõõduvõttu.
Käsitöö palkmajaehitajate kutsevõistlus on ainuke omataoline üritus nii Eestis kui rahvusvahelisel tasandil, kus professionaalsed palkmajaehitajad oma oskusi teiste kolleegidega võrrelda saavad. Võistlejad peavad kiirust ja parimat tehnikat näitama palkmajaühe olulisima konstruktsiooni osa – nurgatapi ja vara – valmistamisel.
Kõige kiiremini ja meisterlikumalt tuli võistlusformaadis oma sooritusega toime Hobbiton OÜ palkmajameister Ahto Naruski.
Eesti puitmajaklastri juhi ja ürituse ühe korraldaja Eeva Vahtramäe sõnul saavad osalejad võistlusel valmistatava nurgatüübi ise valida ehk teha just seda palkmaja nurgatüüpi, milles nad on kõige osavamad.
Võistlejatel oli võimalus valida kolme erineva nurgatüübi vahel: Eesti tuulelukuga puhasnurk, Eesti tuulelukuga järsknurk ja Norra nurk. "Lõplik paremusjärjestus kujuneb kombinatsioonis töö teostamise ajast ja töö kvaliteedist,“ lisas Vahtramäe.
Naruski valmistas Eesti tuulelukuga järsknurka ning tore on see, et mees on kutsevõistlusel osalenud igal aastal selle toimumisaja algusest. Teise koha sai Vanaajamaja MTÜst Margus Palolill (Eesti tuulelukuga järsknurk) ning kolmanda koha vääriliseks tunnistati Jaanus Mertsina samuti Hobbiton OÜ-st (Eesti tuulelukuga järsknurk).
Võistluse tulemused:
I koht – Ahto Naruski 35 min 28 sek
II koht – Margus Palolill 42 min 48 sek
III koht – Jaanus Mertsina 59 min 43 sek
Kokku osales selle aasta võistlusel 12 palkmajaehitajat, kelle seas oli nii professionaale kui ka eriala omandavaid õpilasi Hiiumaa Ametikoolist.
Parim võistleja mitteprofessionaalide kategoorias oli Märt Vahtramäe Hiiumaa Ametikoolist.
„Ametikooli õpilased annavavad võistlusele värsket hingamist ning see näitab ka pealtvaatajatele, et palkmajaehitus on populaarsust koguv eriala,“ lisas Eesti puitmajaklastri juht.
Hiiumaa Ametikooli palkmajaehituse eriala põhiõppejõud ja kutsevõistluse korraldaja Andres Veel tõi välja, et võistlus on huvi pakkunud ka välismaa partneritele.
Kui Jaapani Palkmajatootjate Assotsiatsiooni esindajad eelmisel aastal Räpinas kutsevõistlust vaatamas käisid, arenes mõte, et võiks jaapanlaste palkehituse võtteid ka meie kutsevõistluse raames tutvustada. Lõpuks nii juhtuski, et Eesti meestele tuli konkurentsi pakkuma Jaapani palkmajaehitajate esindaja Akio Utsu (Wild Life Ltd).“
Jaapanlane valmistas Kanada palkmaja sadultapiga nurgatüüpi, mis erines teistest näiteks selle poolest, et nurgatüüpi valmistamiseks kasutas jaapanlane ümarat palki, samal ajal kui eestlaste tapid eeldasid kandilise profiiliga puidupalke. Kanada sadulatapp on levinud näiteks Põhja-Ameerikas ja Kesk-Euroopas (Saksamaal, Austrias, Šveitsis).
2019. aasta kutsevõistlus toodi Räpinast Tallinnasse ning peeti koos Puitmajapäevaga. Kogu päev kujunes koostöös ettevõtjate ja EVM-iga üheks terviklikuks puitmajasektorit tutvustavaks ürituseks, kus lisaks kutsevõistlusele ja valmiva näidishoone tutvustamisele toimusid ka tööriistamess, mitmed seminarid ja töötoad ning lasteala.
Eesti Vabaõhumuuseumile kingitav näidishoone on innovaatilise elu- ja töökeskkonda tutvustav kaasaegne puidust tehasemaja, millest saab ühtlasi ka Eesti puitehituse kompetentsikeskus