Jaanipäevast algab pärnaõite aeg

Pärnaõied levitavad lummavat lõhna.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Väga paljud on kindlasti joonud pärnaõieteed, et külmetusest või köhast vabaneda. Tee ajab kergesti higistama, aitab hingamisteede haiguste ja angiini korral. Pärnaõietee sobib ka neerude töö tugevdamiseks ja ergutamiseks.

Eestis on kõige levinumad kodumaine harilik pärn (Tilia cordata), introdutseeritud suurelehine pärn (T. platyphyllos) ja läänepärn (T. x europaea), mis on kahe eelmise hübriid.

Noort pärnapuud nimetati Põhja-Eestis niinepuuks ja Lõuna-Eestis lõhmuseks. Meie esivanemad pidasid pärna pühaks hiiepuuks. Pärna puhtpuistuid ehk pärnikuid esineb väga harva, kuid siiski, näiteks Tartumaal Järvseljal.

Harilik pärn kasvab pea­aegu kogu Euroopas, Lääne-Siberi lõunaosas ja Väike-Aasias. Puud võivad kasvada 30–35 meetri kõrguseks, tüve läbimõõt kuni 3 meetrit. Vanemate pärnade eluiga ulatub 600 aastani. Õitseb juulis.

Suurelehine pärn kasvab looduslikult Lääne- ja Kesk-Euroopas. Meil armastatud pargipuu, kasvab kuni 40 meetri kõrguseks. Eluiga tavaliselt 300–500, harva kuni 1200 aastat. Noored võrsed on helepruunid ja valkjate karvadega – hea eristamistunnus harilikust pärnast, millel võrse alati paljas. Õitseb jaanipäeva paiku või hiljemalt juuli algul, umbes kaks nädalat enne harilikku pärna.

Läänepärn on eelmiste liikide looduslik hübriid. Tüvel sageli pahad, millel asuvatest uinuvatest pungadest tärkab rohkelt vesivõsusid. Läänepärn õitseb nädal hiljem kui suurelehine, aga kindlasti varem kui harilik pärn. Eluiga on pikk, kuni 800 aastat. Berliini kuulsaim pärnaallee Unter den Linden on selle sordiga rajatud.

Pärnaõisi peaks kuivatama pimedas, näiteks kahe paberi vahel, aga ajalehepaber ei sobi.

Ravimtaimena on pärn rahustava, põletikuvastase ja valuvaigistava toimega, kuid koguda on mõtet vaid värskeid, äsja puhkenud õisi. Tasub meenutada, et ravimtaimi ei tohi korjata saastunud kasvukohast, näiteks autotee, katlamaja, prahipaiga lähedusest või linnakeskkonnast. Pärnaõisi peaks kuivatama pimedas, näiteks kahe paberi vahel, aga ajalehepaber ei sobi.

Selliselt kogutud ja kuivatatud ravimõied säilivad paar aastat, seejärel nende toime väheneb. Ravimiseks on kasutatud ka pärna puitu ja valmistatud sellest söepulbrit seedeelundkonna turgutamiseks.

Pärnaõietee valmistamiseks võta 2 sl droogi klaasi keeva vee kohta, lase tõmmata 20 minutit ja joo pool klaasi korraga enne sööki. Kurgu kuristamiseks soovitatakse samale teele lisada 1 tl söögisoodat. Higile ajavaks teeks võta pärnaõisi ja kuivatatud metsvaarikaid võrdses koguses. Ühele kuhjas supilusikatäiele segule vala klaas keeva vett ja lase kinnises nõus veidi tõmmata. Joo 3–4 korda päevas pool klaasi korraga.

Rahustava tee saamiseks sega võrdsetes kogustes kokku kuivatatud melissi- ja piparmündilehed, pärna- ja viirpuuõied ning naistepunaürt, igaüht 50 g. Tee valmistamiseks võta 1 kuhjas sl teesegu 1 klaasi kuuma vee kohta, lase kinnises nõus 10 minutit seista ja joo kuumalt 15–20 minutit enne magamaminekut.

Külmetuse korral valmista teesegu, võta võrdsetes osades kummeli- ja pärnaõisi, puneürti ja rabamuraka tupplehti, igaüht 50 g. Tee valmistamiseks võta 1 kuhjas sl teesegu klaasi kuuma vee kohta, lase kinnises nõus 10 minutit seista ja joo kuumalt pool klaasi korraga 3–4 korda päevas.

Toidus tarvitatakse pärna noori lehti ja õisi. Noored lehed on mineraalaine- ja vitamiinirikkad, kõlbavad kasutada toorsalatis, supis ja pürees. Eriti maitsvad on noored pärnalehed õli-äädikakastmes koos tilli, murulaugu ja sibulapealsetega.

RETSEPTID

Pärnalehesalat

Võta paar peotäit noori pärnalehti, haki need peenteks ribadeks, sega juurde peotäis peeneks hakitud murulauku, 1 kuhjas sl tilli, maitseks veidi soola ja suhkrut ning kastmeks 2–3 kuhjas sl lahjemat


hapukoort. Sega kõik hästi läbi ja aseta valmis salat pooleks tunniks külmikusse.

Pärnalehe-kaerahelbe piimasupp

1,5 liitrit vett, 0,5 liitrit piima, 1 klaas peenteks ribadeks lõigatud noori pärnalehti, ½ klaasi kaerahelbeid, 1–2 tl suhkrut ja noaotsaga soola. Pane pada veega tulele ja lisa kaerahelbed, kuumuta tasasel tulel, kuni helbed on peaaegu pehmed. Lisa piim, lehed, suhkur ja sool ning kuumuta keemiseni.

Pärnaõiekeedis

0,5 liitrit vett, 500 g värskeid varahommikul korjatud nektaririkkaid pärnaõisi, 200 g suhkrut ja ½ tl sidrunhapet. Vee võib asendada mõne hapu mahlaga (ebaküdoonia, kukerpuu, alõtša), siis


pole sidrunhapet vaja. Pärnaõitel eemalda õievarred, jäta alles ainult õied ja õievarrelehed, viimased lõigu väiksemaks. Keeda siirup. Keevasse siirupisse sega ettevalmistatud pärnaõied ja vaarita keedis tasasel tulel valmis. Kui kasutad sidrunhapet, lisa see keedisesse veidi aega enne valmimist. Tõsta kuum keedis eelkuumutatud purkidesse ja sulge õhukindlalt.

Populaarne

Tagasi üles