Põllumasina all peab hästi vastu vaid õigesti koormatud rehv

Uute ja raskete (võimsate) traktorite ning kombainide rehvid on spetsiaalse konstruktsiooniga ja mõeldud kasutamiseks vaid kindlat marki masina all.

FOTO: Ain Alvela

Rehvid moodustavad olulise osa põllumajandusettevõtte tehnikapargi kuluosast, võiks hinnata, et isegi neljandiku, sest rehve kulub palju ja hinnalt pole need sugugi odavad.

Rehvimajandus on valdkond, mis agrofirmades ikka aeg-ajalt peavalu valmistab, eriti kui mõni juhtub keset kiiret tööaega rivist välja minema. On ju näiteks mõnel suurel külvikul neid all oma paarkümmend, kõik ühtviisi vajalikud.

Tänapäevased rehvid on tugevad ning niisama huupi need puruks ei lähe, ka iseenda lollusest pole neid kuigi lihtne katki ajada. Samas – kui ikka üks suur traktorirehv läheb, on kulu üpris kopsakas. Kui seda parandada ei õnnestu, tuleb soetada teinekord kõva 2000 eurot või enamgi maksev uus rehv.

Kuigi tõsi: aja jooksul on rehvide hinnad üksjagu alanenud ja nende kättesaadavus tublisti paranenud. Paar-kolm aastat tagasi oli aga rehvifirmadel n-ö spetsiaalrehvide tarnetega tõsiseid probleeme. Suur nõudlus ja kehvapoolne pakkumine kergitasid tublisti hinda, mistõttu masinamüüjadki olid hädas, sest just rehvide arvelt kasvasid traktorite ja põllutööriistade hinnad. Põhjuseks oli toona see, et toorkummi tootmises oli keeruline aeg. Nüüd öeldakse olevat mõnevõrra lihtsam.

Igal rehvil oma koormustaluvus

OÜ Agroprofi müügijuht Karmo Karrik räägib, et kui eelkõige teraviljakülvikutel saab kasutada mittestandardseid rehvegi, siis näiteks lägatehnika, haagiskogurite jmt, samuti väiksemate traktorite all kasutatakse standardmõõtudes rehve, mille hankimisega iga normaalne rehvifirma peab hakkama saama.

„Teine lugu on järjest peale tulevate suurte, 500 ja enam hobujõudu võimsust arendavate traktoritega,” märgib Karrik. „Nende rehvid on välja töötatud puhtalt rehvitootja ja traktoritootja koostöös ning standardrehvidega pole nende puhul midagi tegemist.”

Tavaline kulumine ei ole üldiselt see, mis rehvi utiili saadab, vähemalt ei juhtu see ootamatult. Põhiliselt tuleb töökotta minna siis, kui rehv saab torke. Karmo Karrik ütleb, et põllul võib leiduda igasuguseid asju: vanaaegse rootorkartulivõtja ogasid, vanu kultivaatoripiisid, terava servaga kive. Nii võib lame paelahmakas jääda teraviljakülviku mõne rattapaari vahele ja enne kui traktorijuht seda märkab, rehvid puruks kulutada.

Oluline roll rehvide säästmisel on muidugi töömeestel, kes põllutehnikaga toimetavad. Iseäranis sellise tehnika alla käivatel rehvidel, millega sõidetakse ka maanteel ja veetakse veoseid, on tootja määranud ära koormus- ja kiirusindeksid, mille suhet peab arvestama masina koormamisel ja sõidukiiruse valimisel. Traktorite ja haakeseadmete puhul on eelkõige oluline koormusindeks, mis arvutataksegi lubatud kaalu ja selle juures maksimaalselt lubatud kiiruse suhtest.

„Rehvide koormusindeksit peab jälgima, see ei ole niisama paberimäärimise pärast kirja pandud, sest jõud, mis kiiruse kasvades rehvile mõjuvad, on ootamatult suured. Näiteks tandemsillaga haagiskoguri kaal võib täislastis olla oma veerandsada tonni, mis tähendab, et kui selle all kasutada ebaõigeid rehve, need kaua vastu ei pea,” kirjeldab Karrik. „Ja kui selle haagisega sõita maanteel ikka pikalt üle lubatud kiiruse, hakkavad rehv ja velg üle kuumenema, võib tekkida resonants ning rehv, teinekord ka kogu ratas läheb puruks.”

Üldine reegel on, et normaalselt survestatud kalasabamust­riga põllumajan­dusrehvi puhul peaksid kolm selle nn klotsi olema vastu maad.

Asja iseloomustamiseks – kui näiteks rehvi koormustaluvus on kuus tonni kiirusel maksimaalselt 40 km/h, siis sõites selle rehviga 50 km/h, kahaneb koormustaluvus ehk hoopis neljale tonnile.

Rehvide vastupidamise huvides peab neis olev rõhk olema etteantud piires. Üldlevinud praktika kohaselt tehakse põllutöid mõnevõrra madalama rehvirõhuga, kui maanteel sõidetakse. Meil pole see eriti levinud, aga Karrik teab, et teistes riikides, kus paljud firmad spetsialiseerunud põllumajandustööde teenuse osutamisele, kasutatakse traktoreid, mil peal rehvirõhu reguleerimise süsteem. Lihtsa nupuvajutusega saab rehvirõhku reguleerida, masina kompressor lööb kas rõhku juurde või laseb seda alla.

Üldine reegel on, et normaalselt survestatud kalasabamustriga põllumajandusrehvi puhul peaksid kolm selle nn klotsi olema vastu maad, siis on sellel rehvil haarduvust piisavalt. Kusjuures eriti oluline on õige rehvirõhu hoidmine ja rataste paika timmitud kokkujooks esisilla puhul. Karmo Karrik räägib, et esiteks lõhuvad n-ö viltu vaatavad rattad silda, teiseks muudavad juhtimise ebamugavaks ning kolmandaks võib vale kokkujooksuga esisild uue rehvijooksu poole hooajaga hakkama panna.

Rehve säästab õige kokkujooks

Kui traktoril kasutatakse topeltrattaid, kehtib rusikareegel, et paarisratta välimise rehvi rõhk oleks poole väiksem sisemise rehvi ehk kandva ratta rehvi rõhust.

„See on iseäranis nende traktorite puhul, millega palju transporditöid tehakse, üleüldine probleem, et parempoolsete, st teeservapoolsete rehvide välimised küljed kuluvad ülejäänud rehvist kiiremini,” kirjeldab Karmo Karrik. „See on tingitud teeprofiili omapärast, tee on servade poole kumer.”

Tänapäeval on ka põllumajandusmasinate rehvid valdavalt õhukummita ehk nn tubelessrehvid (TL). Seda näitab vastav märgis rehvi välispinnal. Teinekord võib õhukummist aga ikka veel kasu olla. Näiteks kui rehv ei pea õhku sellepärast, et velg on mõlkis või kulunud. Sellisel juhul saab mõnda aega töötada, pannes põhirehvi sisse sisekummi. Karrik kinnitab, et seda lahendust võib hädapärast kasutada, aga kindlasti on see vaid ajutine abinõu. Põhjuseks asjaolu, et tubelessrehvi sisepind ei ole sile, seal on sooned ning teatud aja pärast kulub sellise rehvi sisse pandud lohv ikkagi puruks.

Tublisti on edasi arenenud rehviparanduse tehnoloogia. Jätame selle spetsiifika spetsialistide teada, aga märkimist väärib tõsiasi, et kui kunagi läks külgtorkega rehv ilma pikema jututa mahakandmisele, siis nüüd võtavad rehvifirmad need taastamisele. Sõltub muidugi asjaoludest ja sellestki, kui palju on rehvi struktuurne osa vigastada saanud.

Rehvimustri sügavus pole põllutöödel eriti teemaks, kui, siis sellistel agregaatidel, millega tuleb tihti põllu ja maantee vahet sõita. Neil kasutatakse pigem madala mustrisügavusega rehve, et need endaga põllult võimalikult vähe pinnast sõiduteele tassiksid ja oleksid n-ö isepuhastuvad.

Rehvi koormus- ja kiirusindeks

* Rehvi koormusindeks näitab ühe rehvi maksimaalset kandevõimet (kg).
* Koormusindeks on märgitud rehvi küljele, diameetrist paremale. Näiteks tähistus 130 näitab, et seda rehvi võib koormata kuni 1900 kg.
* Kiirusindeks on rehvi maksimaalne lubatud kiirus õige rehvirõhu ja ettenähtud koormuse korral. Näiteks A8 tähistab, et kiirus võib olla kuni 40 km/h.
* Kiirusindeks on märgitud rehvi küljele koormusindeksi numbri järele.
* Üldjuhul on lubatud kasutada ettenähtust kõrgema näitajaga rehve.
* Koormus- ja kiirusindekseid tuleb uute rehvide ostmisel koos vaadata.
* Sõiduki ülekoormamine seab rehvid ja muud olulised osad pinge alla, mille tagajärjeks võib olla halb juhitavus, suurem kütusekulu ja rehvide, velgede või sildade purunemine.
Allikad: OÜ Reff, Goodyear, North Tyres, Aalux Trading

Tagasi üles