Kui ühisveevärk ja kanalisatsioon puuduvad

Kraanivee olemasolu muudab elukvaliteeti tuntavalt.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Nii mõnelgi pool Eestis võib vee- ja kanalisatsioonivõrguga liitumine olla tülikas ja kulukas, aga ikkagi tahaks elada või suvitada majas, kus on nüüdisaegsed olmetingimused, sealhulgas puhas vesi ja võimalikult lõhnavaba kanalisatsioon. Lahendusi on mitmeid.

„Vee saamiseks rajatakse kas puurkaev või salv- ehk rõngaskaev koos sobiva pumbasüsteemiga. Kanaliseerimine lahendatakse septiku, kogumismahuti või biopuhastiga,” selgitab osaühingu Balti Puurkaev tehniline spetsialist Jorgen Nittim.

Universaalne lahendus nii suvila kui aastaringse elamu puhul on Nittimi kinnitusel puurkaev. Sellega on hoones vesi tagatud igal ajal, ka suvise põua korral, kui salvkaevud võivad kuivaks jääda. Suvilates, mis talveperioodil tühjalt seisavad, saab süsteemi rajada nii, et külmakahjustuste vältimiseks on enne talve lihtne hoonesisene torustik veest tühjaks lasta.

„Meie oleme spetsialiseerunud eelkõige puurkaevude ning veevarustussüsteemide rajamisele ja salvkaevudega ei tegele. Kanalisatsiooniahendustest pakume kõiki eelnimetatud variante,” selgitab Nittim.

Suvilates lahendatakse kanalisatsiooniküsimus pigem väiksema septiku või kogumismahuti abil. Aastaringses kasutuses olevate elamute puhul tuleks variantide kaalumisel lähtuda selles pidevalt elavate inimeste arvust ehk kasutuskoormusest, üldjuhul eelistatakse siin septikuid või biopuhasteid. Ebaratsionaalselt väikese mahuga septikuid siiski reeglina ei kasutata, vähemalt kaks kuupmeetrit võiks selle suurus ikka olla. Biopuhastitel on kohe välja toodud, mitme inimese teenindamiseks need mõeldud on.

„Ideaalvariant on hooldusvaba süsteem, mis ei nõua tõrgeteta toimimiseks inimese sekkumist. Kindlasti peab see tagama tellija soovidele vastava vee surve ja vooluhulga. Sellise süsteemi rajamine ei pea ilmtingimata olema väga kulukas. Kui klient edastab meile piisavas koguses lähteandmeid, suudame suure tõenäosusega pakkuda ja rajada süsteemi, mis on tema jaoks võimalikest kõige optimaalsem,” usub Nittim.

Kas tasub ära?

Lokaalsete vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hinnad on väga erinevad. Puurkaevude puhul sõltub maksumus Nittimi selgituse kohaselt peamiselt asukoha geoloogiast, kaevu sügavusest ja tootlikkusest. Pumba- ja kanalisatsioonisüsteemide puhul määrab hinna eelkõige kasutatavate seadmete ja materjalide maksumus ning rajatavate torustike läbimõõt ja pikkus.

„Nii vett kui kanalisatsiooni hõlmavate terviklahenduste hinnad algavad umbes 5000 eurost, lisandub käibemaks, ja hinnad võivad ulatuda kümnetesse tuhandetesse, aga ka tsentraalse veevarustusega liitumine on üldjuhul tasuline ning torustike rajamine sõltuvalt nende pikkusest võib olla väga kulukas. Isegi juhul kui torustike rajamine ja ühisveevärgiga liitumine üleliia kalliks ei kujune, kaasnevad sellega igakuised kulutused – tarbimispõhised arved,” toob Nittim esile lokaalse süsteemi eeli­seid. „Selle esmane rajamismaksumus võib olla küllaltki kulukas, kuid selle kasuks räägivad tarbimispõhiste arvete puudumine ja sõltumatus, ainsaks otseseks püsikuluks jääb elekter. Siiski peab omanik arvestama seadmete kulumise ja sellega seotud lisakuludega. Kvaliteetsete seadmete ja materjalide ning korrektse paigalduse korral on võimalik saavutada süsteemi väga hea töökindlus aastateks, aga eirates seadmete kasutamisele seatud piiranguid või süsteemi üleliigselt koormates võib nende kasutusiga lühendada või seadmeid kahjustada. Kehvasti võib lõppeda ka süsteemi omaalgatuslik ümberehitamine või -seadistamine.”

Tänapäeval on üldjuhul tegemist süsteemide ja seadmetega, mis korralist hooldust ei vaja. Kui nende tavapärases töös ilmneb tõrge, tuleb sellest esmalt teavitada ettevõtet, mis need paigaldas. Ise ei tasu seadet remontima hakata, sellega võite rikkuda garantiitingimusi või süsteemi ja seadmeid veel rohkem kahjustada.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks võib teatud piirkondades taotleda rahastamist EASi hajaasustuse programmist. „Toetuse abil saab välja ehitada veevärgi ja kanalisatsiooni, teha korda koduõuest suurele teele viiv juurdepääsutee või paigaldada autonoomseid elektrisüsteeme. Selleks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole. Võimaluse korral võiks ennetavalt endale selgeks teha, millised tingimused peavad olema täidetud, et programmis osaleda. Kohalikes omavalitsustes on projektide koordinaatorid, kelle poole toetuste taotlemiseks pöörduda.”

Puurkaevude puhul sõltub maksumus peamiselt asukoha geoloogiast, kaevu sügavusest ja tootlikkusest.

Nittimi kinnitusel on kliente, kes tellivad Balti Puurkaevult terviklahenduse, ja neidki, kes soovivad ainult puurkaevu ning rajavad kokkuhoiu eesmärgil ülejäänud süsteemi ise. „Üldjuhul väljastame hinnapakkumise, mis koosneb mitmest leheküljest: puurkaevu rajamine, veevarustus, veetöötlusseade (filter), kanalisatsioonisüsteem jne. Kõiki eelnimetatud töid on võimalik tellida nii terviklahendusena kui eraldi, meie paigaldatud süsteemide puhul anname kaheaastase garantii nii seadmetele, materjalidele kui tööle,” lisas ta.

Mis võib takistada?

Üldiselt saab Nittimi kinnitusel lokaalseid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme paigaldada igale poole, muidugi juhul, kui töö tellija on nõus kompenseerima paigaldusasukohast või -eripärast tulenevad lisakulud, mida põhjustavad näiteks rasketehnika ehk puurseadmete transport väiksematele saartele või kaevetööde käigus lisanduv paekivi purustamine. Nii puurkaevu rajamisel kui kanalisatsiooni lahenduse valikul tuleb kõigepealt lähtuda paigalduspiirkonnas kehtestatud nõuetest, mille peamisteks märksõnadeks on sanitaarkaitseala, põhjaveekaitstus ja asustustihedus. Alustada tulekski hinnapäringust ja asukoha kooskõlastuse taotlusest kohalikus omavalitsuses, mida aitab üldjuhul vormistada firma, millega soovitakse koostööd teha.

Nittim kinnitab, et kõikidele riskidele juhib ettevõte kliendi tähelepanu ennetavalt. „Eestis on mõnel pool rannikualadel kohti, kus probleemiks võib osutuda põhjavee kõrge kloriidide ehk soolade sisaldus ja puurkaevust saadav vesi võib olla soolakas või lausa soolane. See on tingitud merevee või vana merepõhja mõjust. Joogiks selline vesi kõige meeldivam ei ole, kuid tarbeveena saab seda kasutada küll. Vajadusel saab joogiveekraani otsa panna sooli eraldava filtri või joogivett lihtsalt poest osta. Meie kogenud hüdrogeoloog annab kaevu sügavuse määramisel nimetatud probleemi võimalikkusest teada ning vastava info saab ka hinnapäringu teinud klient, nii et lahendustele saab aegsasti mõtlema hakata,” räägib Nittim.

Populaarne

Tagasi üles