Tavalisest aktiivsem paljunemine jätab meesaagi kesiseks

Kui Koeru kandis tegutseval mesinikul Lembit Liinil on värsket mett, annab sellest teada tee äärde paigutatud mesinik. FOTO: Silvi Lukjanov Foto: Silvi Lukjanov

Selle aasta eripäraks on mesilaste suur sülemlemine ehk paljunemine. Kui eelmine aasta oli suure kuuma tõttu sülemlemine peaaegu olematu, siis tänavu justkui topelt, aga see tähendab mesinikele väiksemat saaki.

Pärast head talvitumist on kevad mesinikele jätkunud hästi. Vähemalt Järvamaal Koeru kandis üle 35 aasta mesindusega tegelev Lembit Liin kõneleb tänavusest kevadest vaid head.

„Kurta pole millegi üle. Loodus teeb mesinikuga head koostööd. Ilmastik sobib siiani ideaalselt, kõike on parajalt tsükliliselt,” kõneleb ta.

Piisavalt päikest ja vihma

Kui jahedamal perioodil looduse areng veidi pidurdus, läks mesilastel areng tarus edasi. Selleks ajaks oli neil kogutud kevadisest pajust ja õunapuude õitest sedavõrd õietolmu, mis oli vajalik haudme arenguks. Nii oldi järgmise soojaperioodi eel taas valmis korjeks. „Mai oli mesilastele kohe väga ilus ja juuni samuti. Piisavalt on olnud päikest ja vihma. Seda viimast on vaja, et taimed paremini nektarit välja annaksid,” selgitab Liin.

Kõik võiks ju olla ideaalne, kuid pole mitte, sest selle aasta eripäraks on suur sülemlemine ehk paljunemine. Kui eelmine aasta oli suure kuuma tõttu sülemlemine peaaegu olematu, siis tänavu soovivad mesilased Liini sõnul paljuneda justkui topelt. „Sülemlemine on mesinikule üsna suur mure, sest siis lendab uus emamesilane koos töömesilastega tarust minema ja saaki ei tule mitte talle, vaid hoopis kuhugi teise kohta,” räägib ta.

Varasematel aastatel sai paljunemise soovi kontrolli alla tarusse kärgede lisamisega, sest kes tahab mett saada, peab hoidma mesilased sülemlemise asemel meekorje juures. Kui tavaliselt viis mesilaste põhitööle suunamine nende mõtte paljunemiselt kõrvale, siis tänavu mitte. Isegi see ei aidanud, kui mesinik ise eraldas sülemleva emamesilase ehk lõi endale teadlikult noore emamesilasega idupere. „Paljunemiskihk jäi neisse ikka sedavõrd sisse, et kui mesinik polnud hoolas, võis ta jääda kõigest ilma. Kui ühest tarust lendab emamesilasi koos töömesilastega välja ühe asemel kaks-kolm, leiadki eest tühja taru,” selgitab Liin. Nii tuli mesinikel tänavu väga hoolas olla ja käia tihti mesilasperesid üle vaatamas. Ei piisanud vaid korra nädalas pilgu peale viskamisest.

Selline mesilaste ebatavaline sülemlemise kihk on Liini teada tekitanud olukorra, kus mitmel hobimesinikul on tarud tühjad. „Saak kannatab neil, kes pole osanud olukorda mesinduslike võtetega enda kasuks pöörata, kohe kindlasti,” nendib ta. Liin oskas, kuid selleks tuli teha süda kõvaks ja öelda vanale emamesilasele ilusti aitäh ning saata ta metsa alla sipelgatele toiduks. „Nii andsin koha uuele emamesilasele. Mesinike sõnul jätsin tarud ühe kupu peale ja nii mu töömesilased on kõik alles ja saagi kogumine a­ina käib,” selgitab ta.

Selline käitumine andis Liinile tänavuselgi kevadel esimese meesaagi enne jaanipäeva. „Sain mett sedavõrd ohtralt, et kaks tonni on vurritatud. See teeb 25 kilogrammi taru peale, mis on kevade kohta väga hea saak,” on mehel põhjust rõõmustada. „Teinekord otsid jaanipäevaks värsket mett tarust vaid grammhaaval. Nüüd sain tõsise koguse ja mett jäi veel tarudessegi.” Ta nendib, et sel kevadel sobis tal mesinikuna taas koostöö loodusega ja ega teisiti mett saagi. Õige korjeperiood on ju alles ees. Kohe on Koeru kandis õitsema puhkemas valge ristik, metsmaasikate väljad ja kaugel pole ka õige suvise meekorjetaime põdrakanepi õitsema hakkamise aeg.

Mesindus on jätkusuutlik, kui taru kohta saab 75 kuni sada kilo mett, siis jagub Liini sõnutsi nii elamiseks mesinikust ettevõtjale kui ka investeerimiseks. Et mesinikud on kõik üksteisele ka konkurendid, soovitab ta neil, kel nii hästi ei lähe, minna Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli täienduskursustele.

Herilastele läheneb sulgpallireketiga

Liin rõõmustab sellegi üle, et värsket mett läheb müügiks hästi. Kohe sedavõrd, et turule pole mees veel pidanud minemagi. Aina rohkem tulevad kohalikud ja ümberkaudsed inimesed koju ostma. „Võtavad mitme purgi kaupa, ikka sugulastele ja tuttavatele viimiseks ka. Mis mul saab selle vastu olla,” lausub ta.

Samas teab Liin, et turul on mett piisavalt, jagub kõigile. Nii ta hinda ei tõsta. Ka tänavu saab koju mee järele tulev klient kilo mett kuue euroga, turul küsib ta kaheksa eurot kilost. Konkurentide hindu ta väga ei jälgi, sest igaüks toimetab vastavalt sellele, kuidas ja mis hinnaga talle mesi kätte tuleb.

Küsimusele, millist ilma mesinik suvelt ootab, vastab Liin, et jätkuda võiksid ilusad 20–25 soojakraadiga ja suurema vihmata ilmad. Nii vähemalt kuu aega ja see sobiks peale mesinike ka paljudele teistele, sest liigne niiskus toob palju putukaid. „Igasugustele putukatele ja sitikatele oli talvitumine ka väga hea ja niiskusega nad kõik paljunevad hästi,” selgitab ta.

Mesinikuna ei taha ta just herilaste liigset paljunemist, sest nad hakkavad mesilasi tüütama. Nii läheneb Liin neile, kes tema mesitarudele liiga lähedale tegutsema tulevad, sulgpallireketiga. „Olen tänavu juba mitu sulgpallireketit puruks peksnud,” ei häbene ta öelda.