Minu pere ja muud loomad Rahkla moodi

Jaanalinnud on väga uudishimulikud ja julged ning tulevad kohe külalistega tutvust tegema. Foto: 3 × Vladislav Musakko/virumaa Teataja

Lääne-Virumaal Laekvere külje all Rahkla külas asuvas Liivamäe talus on karvaseid ja sulelisi nii palju, et kui keegi peaks tahtma kõigile neile pai teha, läheks ilmselt päike enne looja, kui selle toiminguga ühele poole jõuaks.

Veel kuus aastat tagasi Rakveres kolmetoalises korteris elanud Taimi Susi ja Marek Liima koos nelja lapse, kassi ja koeraga ei olnud linnaeluga rahul. Taimi ja Marek on mõlemad hingelt maainimesed.

Enne veel kui Rahkla külakesse ostetud vana talumaja elamiskõlblikuks kõpitseti, saabusid peresse kanatibud. Esialgu sõitsid nad koos pererahvaga maamaja ja linnakorteri vahet. Sellest ajast alates, kui kogu perekond päriseks tallu kolis, on lindude ja loomade arv majapidamises püsivalt kasvanud. Lagi ei ole veel saavutatud.

Hommikune söötmis- ja jootmisring võtab perenaisel aega umbes kolm tundi.

Kõigepealt saavad oma osa beebitoa asukad. 11. juunil siutsusid lampide all mõnepäevased faasanid ja ühepäevased pardid.

Tibude naabriteks on mitu inkubaatoritäit mune. Needsamad faasanidki haudus välja masin.

Esimest korda pani pererahvas inkubaatorisse ka jaanalinnumune.

Jaanalind näppab mütsi

Liivamäe talus on jaanalinde neli: härra kolme daamiga. Emajaanalinnud on väga usinad ning poetavad muna põhu sisse üle päeva.

Jaanalinnud on väga uudishimulikud ja julged ning tulevad kohe külalistega tutvust tegema. Õues üle kõrge võrkaia nad asju näpata ei saa, kuid kui külalised laudas toiduküna kõrval luugi ääres suuri linde liiga lähedalt piiluvad, võivad uudishimulikud linnud külalise mütsi või kinda pihta panna.

Liivamäe talus on jaanalindude naabriteks neli nandut. Nad on võimsate dinosaurusejalgadega jaanalindudest poole väiksemad ja palju arglikumad. Nemad juba inimestele lähedale ei tule. Isegi sööma ei lähe nad enne, kui luugist vahtijad ära on läinud.

Hiljuti pani pererahvas inkubaatorisse emu munad. Kahjuks olid kõik tumerohelised munad viljastamata. Selle talu isaemu, kust munad toodi, oli oma tööd viletsasti teinud.

Suurte lindude naabruses toimetavad kitsed, lambad ja haned. Kaks aafrika hane jõlguvad rohkem omapead, tuluusi haned käivad kõikjal koos. Nende pealt saab täpselt vaadata, mismoodi õige hanerida välja näeb. Kambaga liikuda on ikka julgem.

Eraldi aiast leiab viis paabulindu ja haruldased valged jahifaasanid. Paabulinnud on noored ja isaslindude saba pole veel maksimumvõimsust saavutanud. Aasta-kahe pärast on paabupoistel kindlasti väga uhked sabasuled.

Enamik talu lindudest on värvikirevad, kuid ühes aias tegutseb hoopis tontlik paar: süsimust kukk ja süsimust kana. Mõlemad on pealaest jalatallani musta värvi. Naaberpuuris toimetav kuldfaasan paistab nende kõrval eriti edev välja.

Omaette heinamaa on veel kitsedel ja lammastel. Neilgi on omaette pundid välja kujunenud. Kui mõned kitsed kolavad ringi kõik koos, siis üks emakits tahab omapead kõndida. Lambad toimetavad enamasti karjas. Kui üks millegi peale ehmub ja minema paneb, kihutavad kõik teised talle igaks juhuks järele.

Ühes aias elavad must luik, holmogori hani ning kaks parti: pruun ja valge. Seltskond saab kenasti läbi ja kümbleb üksmeelselt jooginõus.

Perenaine Taimi peab vaatama, mis linnud omavahel klapivad ja kaklema ei kipu. Sellepärast leidubki aedikutes huvitavaid kooslusi. Näiteks elavad ühes aias must luik, holmogori hani ning kaks parti: pruun ja valge. Seltskond saab kenasti läbi ja kümbleb üksmeelselt jooginõus. Kuigi kõrval on kümblemiseks eraldi veesilm.

Teises aedikus jalutavad tuluusi haned, isaskalkun ja kaks aafrika hane. Kalkun elas varem teiste liigikaaslaste, kanade ja hanedega koos, kuid ei saanud sugugi teise kalkunihärraga läbi. Nüüdki õiendavad nad teineteisega läbi võrkaia. Huvitaval kombel ei ole suurtel kirjusulistel kukkedel probleemi ning nad pole tigedad ei üksteise ega inimese peale. Kui mõni lind peakski kurjaks muutuma ja pererahvast kimbutama hakkama, rändaks ta otseteed potti.

Kanade üks lemmikkohti on küüliku­puuride ümbrus. Foto: Vladislav Musakko/virumaa Teataja

Munad ja liha omast käest

Liivamäe talu rahval muna- ega lihamuret ei ole. Lindudest peetakse talus lisaks eelmainitutele näiteks vutte, pärlkanu ja mitut sorti tuvisid. Pärlkanad teevad jubedat kisa ja nende muna koor on väga tugev. Vastu kausiserva seda katki ei löö. Nii paksu koore sees säilivad munad väga kaua. Perenaise sõnul lausa pool aastat. Pardimunad sobivad aga väga hästi küpsetamiseks. Pardimunadest tehtud biskviit kerkib hästi ja jääb väga õhuline.

Perenaine on küpsetanud ka jaanalinnuliha. Sulgede kitkumine ja liha lõikamine oli omaette suur töö. Isaslinnust tuli 30 kilo puhast liha. Perenaise sõnul on jaanalinnust tehtud ahjupraad kuivavõitu, kuid hautis ja küpsetuskotis tehtud liha maitsesid väga hästi.

Lisaks linnulihale saab talus tihti ka küülikulihatoite. Praegu on puurides 22 küülikut. Kõige suurem on flandria küülik, keda ei jaksa sülle võttagi. Kõige erilisem ja pehmem on reksküülik. Tema kasukas on lühike ja sametiselt imepehme nagu mutil.

Eraldi nurgas toimetavad kaks aiatäit jahifaasaneid ning kaks paari nutriaid. Kunagi elas talus oravavõimetega nutria, kes krabinal üle aia tuli ja hoovi peal ringi vaatas. Õnneks oli ta sõnakuulelik ja kui perenaine ütles, et lähme nüüd aeda tagasi, tuli ta leplikult järele ja tatsas vastu vaidlemata puuri tagasi. Nendele rännakutele tegi lõpu perepea Marek, kes vedas aia kohale elektrikarjuse.

Kõigel sellel hoiab silma peal kaheaastane kesk-aasia lambakoer Roki. Kui see vasikasuurune loom haugatab, ei julge keegi talle läheneda. Peres on veel kaks koera, väike toakoer Popi ja keskmist mõõtu Muri.

Lisaks valvekoertele aitavad Liivamäe talu pererahva ja muude loomade tegemistel silma peal hoida valvekaamerad. Niipea kui keegi koertest haukuma pistab, saab pererahvas toast oma valdused üle vaadata. Metsloomi pole neile õue peale sattunud, aga aianurka kompostihunnikusse hauduma läinud kalkunid viis rebane koos munadega minema küll.

Loomaaeda jagub Liivamäe talus ka tuppa. Majas elavad kahekuune sinirebasekutsikas, kalad ja prussakad. Peres on elanud veel ka tarantel ja hiidtigu. Kui suur ämblik majja toodi, arvas peretütar Anna-Liisa, et tema kolib kohe välja. Ämblikud talle ei istu ja pigem loobub ta ka sellistest kodutöödest, kus nende elukatega kokku võib puutuda.

Pere kõige esimene loom, kass Miku, kõnnib samuti talus ringi. Küllap triibik sellises majapidamises juba tegevust leiab.

Liiva­mäe talu perenaine Taimi Susi koos ühe oma hoolealusega. Foto: Vladislav Musakko/virumaa Teataja