Kas hakatakse kibuvitsa hävitama?

Kurdlehise kibuvitsa õie värv varieerub õrnroosast erksa roosani, vahel harva võib õis valge olla. Õis ei ole täidisõieline ja vili meenutab lapikuks vajutatud kõrvitsat, teistel kibuvitsaliikidel on vili kas kerajas või piklik.

FOTO: Merike Linnamägi

Viimastel nädalatel on loodussõprade seas pahameeletormi tekitanud kuuldus, justkui keelustataks Eestis kibuvitsa kasvatamine ja keskkonnaamet hakkab soomlaste eeskujul loodusest kibuvitsapõõsaid hävitama.

Olgu kohe öeldud, et see jutt on vale. Esiteks võib oma aias kibuvitsa rahulikult edasi kasvatada. Teisalt on Eesti looduses teadaolevalt kasvamas vähemalt 17 kibuvitsaliiki ja probleeme võib neist tekitama hakata vaid üks võõrliik – kurdlehine kibuvits. Et õppida teiste vigadest ja olla varakult valmis, on keskkonnaametnikud hakanud kaardistama kurdlehise kibuvitsa kasvukohti ja käinud Soomes uurimas, kui laialt võib kibuvits rannaalasid vallutada ning kuidas selle levikut piirata.

Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna peaspetsialist Merike Linnamägi ütleb, et kurdlehise kibuvitsa leviku piiramiseks pole veel kindlaid plaane. „Esmalt on tarvis saada senisest põhjalikum ülevaade selle levikust, siis saab otsustada, kas ja kus liigi levikut piirata tuleks. On selge, et kui seda kunagi tulevikus tegema hakatakse, siis eeskätt kaitsealadel, kus see ohustab Eestile omaseid loodusväärtusi, näiteks kaitsealade luite- ja rannikukooslustes,” selgitab ta.

Kui kuskil osutub vajalikuks laiutama hakanud kibuvitsa ohjata, ei kaevata kogu piirkonnast põõsaid välja, vaid tehakse seda väikestel territooriumidel.

„Kurdlehise kibuvitsa massilist hävitamist Eestis päris kindlasti plaanis pole ja oma koduaias võib igaüks seda julgelt kasvatada.”

„Kurdlehise kibuvitsa massilist hävitamist Eestis päris kindlasti plaanis pole ja oma koduaias võib igaüks seda julgelt kasvatada,” kinnitab Linnamägi.

Teatavasti meeldib kurdlehisel kibuvitsal kasvata mererandades. „Kurdlehise kibuvitsa leviku ohjeldamine võib ehk mõnes kohas päevakorda tõusta, kui see ranna nii vallutab, et inimestel seal enam päevitamisruumigi pole,” ütleb Linnamägi.

Et kurdlehine kibuvits on siin-seal Eestis juba probleeme tekitamas, pole avastanud kabinettides istuvad ametnikud, vaid sellele on tähelepanu pööranud muuhulgas bioloogid ja teised eksperdid.

Tartu ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm nendib, et invasiivsed võõrliigid ohustavad kodumaist elurikkust. Ta on kindel, et ei tohi oodata, kuni olukord hulluks läheb.

„Tegelda tuleb meile jõudnud võõrliikidega, kui on teada, et neil on kalduvus invasiivseks muutuda ja mille kohta on vastav teadmine ümbritsevatest maadest,” rõhutab Helm. „Invasiivsete liikide puhul on probleemi ennetamine kordades lihtsam ja odavam kui kaugeleulatunud tagajärgedega tegelemine.”

Nii näiteks ei ole tänu aktiivsele ennetus- ja tõrjetööle meie maastikud täis Sosnovski karuputke, nagu kohe üle piiri Venemaal ja Lätis.

„Kurdlehine roos on küll kaunis, kuid seda on ka paljud meie kodumaised kibuvitsaliigid, kelle käest kurdlehine kibuvits meelsasti elupaiga ära võtab. Tal on tugev kalduvus muutuda rannaaladel väga ohtraks, tõrjuda välja kodumaised taimeliigid ja muuta rannad inimestele ligipääsmatuks,” seletab Helm. „Lõppeks ei taha ju keegi, et meie rannikud oleksid kurdlehisesse kibuvitsa mattunud. Seda peabki ennetama ja seda ka tehakse, kaardistades need piirkonnad ja rannad, kus liigi tehtav kahju on suur.”

Maismaataimedest on kurdlehise roosi kõrval oma levikut kiiresti kasvatamas verev lemmalts, hulgalehine lupiin, kanada kuldvits, ida-kitsehernes ehk galeega ja teised. „Nende kõigiga peab tegelema vähemalt sel tasemel, et ei oleks soodustatud uute populatsioonide loomine ja liigi leviku laienemine,” ütleb Helm.

Kurdlehine kibuvits katab tihedalt kogu rannaala, tõrjub sealt välja teised taimeliigid ja muudab ranna ligipääsmatuks ka inimesele.

FOTO: 2 × Merike Linnamägi

Populaarne

Tagasi üles