Eriline saunaviht tuleb endal teha

See siin on küll klassikaline kaseviht, kuid kindlasti tasub proovida ka muid võimalusi, eriti raimtaimevihtasid.

FOTO: Peeter Langovits/Postimees

Saunaviha saab umbes nelja euro eest osta lähimast bensiinijaamast või supermarketist. Kuid saunasõber, kes oskab elust mõnu tunda, teeb oma vihad muidugi ise.

Natuke enne või pärast jaanipäeva on vihtade talvevaru loomiseks kõige õigem aeg, kaselehed on piisavalt suured ning õhurikkas ja hämaras kohas korralikult kuivatatud vihtadel püsivad need hästi küljes. Kui esimese tänavuse kasevihaga on saunas käidud, siis tunnete, et suvi on tõesti käes.

Uskuda või mitte

Vihtlemise kasulikkust on iga saunaline ise kogenud. See vabastab pingetest, soodustab higistamist, praavitab liigesevalu, kiirendab ainevahetust ja vereringet ning teeb naha pehmeks ja puhtaks. Leiliruumis olevat võimalik ka kõik halvad asjad endast välja hingata: sisse hingates mõtled haigusele või halvale, välja hingates saadki selle justkui endast ära. Nõnda puhastub lisaks ihule hingki. Enne leili viskamist võib käe leilivette pista ja midagi soovida.

Vihaleotuse- ja leilivesi paneb sauna mõnusalt lõhnama. Kasevihalõhn justkui kuulubki õige sauna juurde. Iga talu maadel aga kaski ei kasva ning juba huvi pärast tasub saunas katsetada ka muid vihtu. Kirjasõnast pole ma veel avastanud soovitust kasutada männi- või hobukastanivihta. Väidetavalt reuma vastu aitavat nulu- ja isegi kuusevihta mainitakse aga küll, rääkimata siis vihtadest, mis tehtud meie levinumate lehtpuude okstest. Et okkad kuivades kohe maha ei pudiseks, soovitatakse kuusevihtu kilesse keeratult säilitada sügavkülmikus. Külmikus püsivad kõik muudki vihad värsked, enne sauna laske neil aeglaselt üles sulada. Enne vihtlemist tuleb kuusevihtu 20–30 minutit tulikuumas vees hoida – muidu olevat katsumus nahale siiski liiga karm.

Osa inimesi usaldab rahvatarkust ja teeb vihtu vanal kuul. Teised leiavad, et just noore kuu kasevihad lõhnavad tugevamalt ja hoiavad paremini lehti küljes. Vanasõna kinnitusel on vanal kuul tehtud viha sees üheksa rohtu, noorel kuul tehtud viha sees aga seitse ohtu või haigust. Usuti, et liigese- ja lihasevalu rohitsevad eriti hästi jaaniööl ja -päeval tehtud kasevihad. Hea ajaks peeti ka heinamaarjapäeva, 2. juulit, need vihad aitavat jooksva ja sügeliste korral. Enamasti käidi saunas laupäeval ja kindlasti enne päikeseloojakut, ravi-, rituaali- ja ka nõidumissauna aeg oli neljapäeviti. Viimane saunaline jättis viha ja leilivee lavale hingi ja haldjaid ootama. Kui haigused ja mured on ära viheldud, siis võib pruugitud vihad jaanitulle viia.

Vana kuu ajal köetud saun olevat etem, sest see puhastavat ja ravivat paremini. Väga eriline viht, mis pidi tervist andma kogu eluks, tehti lapse esimeseks vihtlemiseks üheksa õitsva puu okstest. Maagilist mõju on loodetud ka vihtadest, milles on üheksast kohast ja seitsmelt puult võetud oksi.

Sauna tuli alati minna hea tuju ja rahuliku meelega. Meie esivanemaile oli saun püha koht. Hooliti põhimõttest, et vett, tuld ja saunaleili ei või kellelegi keelata ja nende eest tasu ei küsita.

Enam-vähem terve saunagurmaan saab ise katsetada, milline eeltoodud mõtteist talle passib. Igaks saunaõhtuks võiks suvel kuni lauritsapäevani (10. august), mil algab lehtede kolletumine, teha uue põneva viha. Värske saunaviha ravijõud on suurem.

Vihtlemine kergitab pulsisagedust ja vererõhku, täis kõhuga ei tohi kõvasti leilitada. Oma tervisest hoolides ei maksa vihelda väga kuumas ja kuivas saunas. Paras temperatuur, mis laseb 8–10 minutit mõjusalt vihelda, on u 65–80 kraadi. Kui kõrvus kohiseb, süda klopib ja silme ees kisub mustaks, tulge kohe lavalt alla!

Saunavihaga mitme häda vastu

Katsetajatele kordan järgnevalt eri allikais silma jäänud soovitusi, mille vastu eri vihtadest abi võiks loota. Küllap on põhiline see, kui usud, et õige taimega viheldes saad tervemaks.

Kaseviht on meil kõige levinum, peamiselt tehakse need arukasest, kuid pruugitakse ka sookaske.

Niiskemas kohas kasvanud arukase oksad on nõtked ja lehed pehmed, lagedas kohas kasvaval puul olevat lehti hõredamalt. Sookask lõhnab tugevamalt ja seetõttu võiks mõned selle oksad lisada ka arukasest vihale. Sookase lehed kasvavad aeglasemalt ja vihtu võib veidi hiljem teha. Kuumas muutuvad sookase lehed kergesti kleepuvaks. Arukase lehed on pikemad ega kleepu nii väga kokku. Ühte vihta kulub u 40 poolemeetrist oksa. Oksi oleks hea võtta elektriliini all, kraavi kaldal jms kohtades kasvavatelt kaskedelt, kus neil pikalt nagunii sirguda ei lasta.

Et viht jääks ühtlane ja tihe, sättige pikemad ja peenemad oksad südamikuks ja lisage siis vihta käes ringi keerates ja okste tippe kohakuti sättides katteoksi. Eemaldage viha varreosast ülearused oksaharud ja lehed. Viha võib kokku siduda okste vahele põimitud oksarao või nööriga. Kaseviht aitab liigesevalu ja radikuliidi korral, ajab hästi higistama, peletab väsimust, parandab kriimustusi, pehmendab nahka, kergendab hingamist ja on kindlasti kasulik suitsetajale. Leotisveega loputage juukseid, see tõrjub kõõma ja paneb juuksed läikima.

Mõnusaid suviseid vihtu saab paljudest roht- ja ravimtaimedest. Neist on tuntuim muidugi teravaid elamusi tõotav nõgeseviht.

Tammeviht on meil samuti päris tuntud, Lätis ja Leedus on see aga veel levinum. Mõjub tasakaalustavalt ja stressi maandavalt, parandab und ja tuju, aitab kõrge vererõhu ja ülekaalu korral. Tamm sobib hästi rasusele nahale, tundlikule aga mitte. Kuna lehed on suuremad, on viht raskem, sopsud aga pehmemad. Tahab pikemat leotamist kui kaseviht. Punasest tammest vihtu või seda segus eukalüptiga pakuvad mõnikord saunakauplused. Mõjuvat rahustavalt, annab elujõudu ja peletab hästi väsimuse. Vihaloputusvesi teeb juuksed kohevaks. Vihta kase- ja tammeoksi kokku pannes peaks osa saama mõlema puu heast mõjust.

Pärnavihad on meile jõudnud ilmselt Vene saunast. Sel olevat bakterivastane, diureetiline ja neerude tööd ergutav toime. Pärnaviht leevendab peavalu ja aitab taastuda külmetusest. Hea kuivale nahale. Väga mõnusa viha saab pärnaokstest, mis on just õide puhkemas. Kase ja pärna segaviht leevendavat podagrat ja viha leotisvesi hemorroide. Värsket pärnavihta pole vaja leotada.

Kui kodu juures kasvab kadakaid, proovige kadakavihta. Mõne arvates on just see kõige kindlam abimees, kadakaviht paneb kõigil vere käima, see ravitseb valutavat selga, lihaseid ja liigeseid. Kadakaviht puhastab õhku ja aitavat nii ärakaetamise kui ka sõnumise korral. Kes torkimist kardab, võib vihta kuni pool tundi leotada, kuum vesi vähendab aga viha väge.

Venemaal tehakse kuuldavasti segavihtu nii kasest ja tammest kui ka kasest ja kadakast, oksi ei panda neisse läbisegi, vaid nii, et on selgelt kaks eri okstega vihapoolt.

Suurte lehtedega vahtraviha võiks teha enne jaani. See peaks vähendama närvipinget, vaher puhastab ja toniseerib hästi nahka. Vaher aitavat taastada hingerahu ja andvat kindlustunnet.

Hingehädade korral ja harmooniat otsides proovige sarapuuvihta, mis aitavat ka veenilaiendite, dia­beedi ja isegi trombiohu korral. Sarapuu ja kase segaviht praavitavat nahahädasid ja virgutavat hästi vaimujõudu. Väga tugeva energeetilise mõjuga olevat sarapuu ja põdrakanepi viht.

Pihlakaga saab eemale peletada kõik halva, see viht ergutab ja tugevdab närvisüsteemi, puhastab hästi leiliruumi õhku. Kohevama viha saab, kui lisada pihlakale paju- ja kaseoksi.

Saareviht soodustab higistamist, parandab haavu, aitab reuma ja radikuliidi korral ning väidetavalt toetab selgeltnägija võimeid.

Lepaviht leevendavat pea-, luu- jm valusid, stressi korral aitab haavaviht, sirelivihaga ravitakse liigesehaigusi. Pajuviht võtab valu ristluudest ning andvat naistele erilise võlu.

Aromaatsed taimevihad

Mõnusaid suviseid vihtu saab paljudest roht- ja ravimtaimedest. Neist on tuntuim muidugi teravaid elamusi tõotav nõgeseviht. Nõges leevendab valu ja ergutab vereringet. Nõgeseviha torkivust vähendab kuum vesi, aga torkiv viht on mõjusam. Luuvalu korral vihelge sõnajalavihaga. Põdrakanep ja angervaks võtke appi reuma ja närvilisuse korral, neist tehtud viht paneb hästi higistama ja vaigistab valu. Raudrohi sobib kasevihta täiendama liigesehäda korral ja külmetushaigusest taastudes. Soolikarohi on hea väsimuse, neeru- ja põiehädade vastu. Koirohi ja puju mõjuvad nii hingamisteid kui ka nahka puhastavalt.

Saunaelamuse teevad eriliseks kõik healõhnalised maitse- ja ravimtaimed, milles on palju eeterlikke õlisid. Vihtu võib teha mustast sõstrast, kõrgemat kasvu mündist, iisopist, mesikast, melissist, rosmariinist, lavendlist, punest, salveist, monardast jt. Selline ürdiviht või pigem kimp on õrnuke, sellega saab end kergelt sopsutada, aga kimbu võib lihtsalt hea lõhna pärast panna ka leilivette. Aromaatseid taimi saab alati sättida ka kaseokste vahele. Kui värskete taimede aeg on läbi, siis tehke kuivatatud ürtidest lõhnapatju ja lisage leiliveele neid. Lõhnapadjas on toredad ka sireli- ja kibuvitsaõied.

Populaarne

Tagasi üles