Endised Tartumaa majandijuhid kohtusid Uhtil (1)
26. mail kohtusid Uhti Avatud Ateljees juba teist korda endised Tartu rajooni majandijuhid, kes olid ametis 1990. aastate alguseni.
Põhjuseid kokku saada oli mitu, peamine siiski elatanud meeste soov kohtuda kunagiste kauaaegsete heade kolleegidega.
Meestele tuli naer näkku, kui meenutati tookordset elu maal. On ju teada, et elu maal oli just nende juhtida: põllumajandustootmisest kuni lasteaedade, koolide, kaupluste ehitamise ja remontimiseni. Vajadusel korraldati maainimese elu sünnist surmani. Hea meel oli selle üle, et kõikidel, kes elasid maal, oli olemas töö- ja elukoht, samuti käisid kõik lapsed koolis. Kitsastes tingimustes saadi hästi hakkama, rõõm oli tööst ja elust, stressi märksa vähem kui praegusel ajal.
Nõukogude äraspidises režiimis tuli ellu jääda kõigil. Eestimaal toodeti liha, piima, teravilja, kartulit ja köögivilja tunduvalt rohkem, kui meie siin vajanuksime. Suur osa, umbes 40 protsenti toodangust saadeti mööda raudteed Nõukogude Liitu laiali.
Nutikamad ja riskijulgemad said maal elamist edukamalt korraldada. Majandid töötasid viisil, kus kunagi polnud teada, kui palju eraldatakse eelseisvateks aastateks raha elementaarseks töötegemiseks ja äraelamiseks. Vahel pidi mõni majand lihaplaani täitmiseks viima kvartali lõpus lihakombinaati 40–50 kg eluskaaluga sigu ja 150–200 kg kaaluvaid noorpulle. Kõik see oli range plaanimajandus.
Suurematel ja paremal järjel olevatel majanditel oli võimalus ehitada „pakiliste, tootmisega seotud ressursiprobleemide kiiremaks lahenduseks” saunakomplekse, kus nii mõnigi kord õnnestus kiirendada raha liikumist õigesse rajooni või just antud majandisse. Saunavihad pidid olema kogu aeg noorelt tehtud ja värsked. Saun töötas enamasti kasumlikult.
Tuli ette, et rajooni saabuvate keskkomitee, ministrite nõukogu ametnike või ministrite meeleolu tõstmiseks organiseeriti Tartu- ja Jõgevamaa piirile rahvariietes tantsijad ja laulukoorid väikese kontserdiga.
Suurematel ja paremal järjel olevatel majanditel oli võimalus ehitada „pakiliste, tootmisega seotud ressursiprobleemide kiiremaks lahenduseks” saunakomplekse.
Juhtus nii mõndagi, mida praegu meenutada ja mida noorematel inimestel on peaaegu võimatu mõista ja uskuda.
Kohalolnutest pälvis tähelepanu karismaatiline, väga reipa olemisega 95aastane endine Sootaga sovhoosi direktor August Kree. Temast sai sovhoosi direktor 1962. aastal ja ametit pidas ta 24 aastat järjest. Sootagal olid rajooni ilusamad kultuurkarjamaad, kus toimusid agronoomide ja EPA üliõpilaste õppepäevad. Sootaga majandiga liideti aastate jooksul Kungla kolhoos, Vasula sovhoos, Raadi õppemajand. August Kree oli edukas juht, kes sai 1972. aastal põllumajandusteaduste kandidaadi teaduskraadi rohumaaviljeluse erialal.
Erilise huviga kuulati 1979. aastast Laeva sovhoosi, 1993. aastast Tartu Näidissovhoosi ning praegu samal territooriumil asuva Tartu Agro juhi Aavo Mölderi juttu, kuidas nüüdne söödabaas ja aretus on võimaldanud ajakohases farmis saavutada 1300 lehma keskmiseks piimatoodanguks 12 300 liitrit aastas. Mölder sai põllumajandusteaduste kandidaadi kraadi 1971. aastal. Kaasahaaravad olid ka tema meenutused tööst ülemnõukogu saadikuna aastail 1985–1990 ja 1992, Eesti Vabariigi põllumajandusministrina 1992. aastal ja Riigikogu liikmena aastail 1995–1999.
Paljud kokkutulnud arvasid, et Tartu rajooni endistest majandusjuhtidest oli parima ärisoonega 1975. aastast 14 aastat ametis olnud Kingissepa kolhoosi esimees Jaan Laanema. Tema pidas eriti tähtsaks häid suhteid, meeskonna komplekteerimist, struktuurimuutust ja pani rõhku abitootmisele (Estosteriil, Mastisteriil, söötjate pärmistamine, plasttorude pakendid jne).
Majandijuhte austas oma kohaloleku ja endiste aegade meenutamisega kunagine Tartu Rajooni TSN Täitevkomitee esimees Robert Närska. Koosviibijaid tervitas ka Kambja vallavanem Aivar Aleksejev.
Lõõtspillidel lõid meeleolu rahvusvaheliste konkursside laureaadid Toomas Ojasaar ja Mart Avarma, viimane on endine Alatskivi sovhoosi direktor ja Tartumaa ATK esimees.