Tänavune kevad on maasikakasvatajatele armuline, jagub niiskust ja päikest, see on rohke saagi eeldus. Üles aitavad korjata ukrainlased, sest nemad teevad tööd ka siis, kui eestlane jaanipäeva peab.
Maasikat juba on ja tuleb veel rohkem
Räpina vallas Palgi talus maasikaid kasvatava Kristjan Pärnaste sõnul on tänavune kevad maasikakasvatajale hea, hoolimata hiljutistest ägedatest ja rahega äikesevihmadest. „Tegelikult on olnud piisavalt niiskust, seega kastmisega pole suurt vaeva, samuti päikest. Maasikas on ilus,” kinnitab ta. „Vaid paar öökülmaohtu oli, need tegid natuke närviliseks ega lasknud magada, kuid vähemalt meil Räpina kandis külm kahju ei tekitanud.” Enamik Palgi talu maasikatest on noored taimed, alles eelmisel aastal istutatud, nii on neile ilmastiku tugi eriliselt tähtis.
Ilm ja Poola maasikad
Pärnaste tegutseb kümnendat aastat 1990. aastate algusest maasikaid kasvatavas Palgi talus, neist viimased viis suuremal määral turunduse ja kommunikatsiooni juhina. „Tänavu on meie talu peaaegu neljal hektaril laiuvast maasikaistandusest katteloori all pool, et pakkuda võimalikult varast saaki,” selgitab ta. „Maasikat juba on ja tulemas on veel rohkem.” Osta saab neid ka Balti jaama turul, kuid paljud püsikliendid käivad marjadel talus ise järel.
Pärnaste sõnutsi on maasikakasvataja suurimad vaenlased ilmastik ja Poola maasikad. Need kaks on ka suuremad hinnakujundajad, kõneleb mees Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli taimekasvatuse spetsialisti 5. taseme kutse vastse omanikuna. „Kasvatame juba aastaid klientide armastatuimat sorti Polka, sest maasikakasvatajale on hinnast tähtsam müüa püsiklientidele nende soovitud kvaliteediga marja. Palgi talu Polka maasikas on tuntud kui mari, mis teeb suu magusaks ja sobib väga hästi nii moosiks, lauale kui ka tordile,” lausub ta.
Kui vaid hinna saaks hoida kliendile taskukohase, sest maasikakasvatajal on omad kulutused nii töövõtetele kui ka arenguks. Iga-aastase mõningase hinnatõusu kohta ütleb Pärnaste, et tootja peab müüma maasikaid hinnaga, mis hoiab tootmise jätkusuutlikuna. Teisiti pole ettevõtjana mõeldav. Ainuüksi kütusehind on tänavu märgatavalt tõusnud, aga maasikapõllul käib enamik tööd juba masinatega.
Talus on tänavu esimest aastat tööjõud Ukrainast, sest mullu jäid nad kohalike korjajatega nii jänni, et osa marju jäigi põllule.
Lisaks tuleb jälgida konkurentide turuhinda, ilmateadet ja teada ka palgapäevi, sest kliendid ostavad meelsamini päikselise ilmaga ja siis, kui raha taskus rohkem. Kogu müügihinna kujundamise juures ei saa vaadata välismaa maasikate odavat hinda. Pärnaste usub, et hinnatundlik klient, kellele pole oluline maasika maitse ega kvaliteet, võibki teha valiku vaid hinna põhjal.
Valikut jagub
Eelmise nädala reedel oli Balti jaama turul müügil kolme tootja Eesti maasikas, hinnad 5.90, 7.50 ja 8.88 kilo. Neist odavaima, Palgi talu maasikate müüja Kelli sõnas, et ostetakse hästi. Neil ainsana oli ka võimalus tükkideks lõigatud maasikaid proovida. „Maasikas on meil ilus ja hea maitsega. Proovige ja veenduge ise. Kes proovib, see ka ostab,” kinnitas ta. Maasikat proovinud Harjumaal elav Jaana rääkis, et eestimaise marja müügile tulles ta lastele enam muud sisse sööta ei saagi. „Minu kaks last teevad küll väga hästi vahet, mis on hea Eesti maasikas. Välismaist ei tahtnud nad teisel päeval enam süüagi,” lausus ta.
Välismaiste maasikate kõrval ka Tartumaa osaühingu Kindel Käsi maasikaid (7.50 kilo) müüv Anastasija tõi välja, et turul peabki valikut olema. „Kes tahab, ostab eestimaist. See pole veel küll nii magus, lihtsalt liiga värske veel. Kes tahab hästi valmis ja väga magusat, see välismaist. Just lapsed ja vanainimesed tahavad ikka välismaist. See odavam ka,” rääkis ta.
FIE Robert Toominga maasikatega kauplev Roman kinnitas, et ostjaid jagub kõigile maasikatele, olenemata hinnast. „Mina müün Eesti maasikat hinnaga 8.88 kilo. Lihtsalt meeldivad täna need numbrid. Alustasin müümist eelmisel reedel, siis oli hind 15 eurot kilo. Sel nädalal tuli Eesti maasikat rohkem müüki teisteltki ja langetasin hinda kümnele eurole. Täna annan sellise hinnaga,” selgitas ta.
Maasikakasvatajatele avaldavad hinnasurvet ka töötajad. Neid pole saada, see on üks asi, kuid nad tahavad ka korralikku töötasu ja igal aastal kasvõi natukenegi palgatõusu.
Korjamisel abis ukrainlased
Palgi talus on tänavu esimest aastat välistööjõud Ukrainast, sest eelmisel aastal jäid nad kohalike korjajatega nii jänni, et osa marju jäigi põllule. „Tänavu valmistusime paremini, sest maasikad vajavad korjamist iga päev, olenemata kalendri- või pidupäevast,” vihjab Pärnaste eelmisel aastal jaanipäeva aegu kogetud kohalike töökultuurile. Tänavu on neil üle paarikümne maasikakorjaja, neist peaaegu pooled Ukrainast. „Olen nõus ärimees Oleg Grossi väitega, et Eesti majandus oleks ukrainlasteta käpuli. Minul on rahu hinges, et saan tänavustel jaanipäevapidustustel toetuda ukrainlastele,” märgib ta.
Pärnaste mõtiskleb, et kui kliendid austaksid rohkem kodumaist toodangut, saaks maasikakasvataja eluga täitsa rahul olla. Veidi aja pärast lisab ta, et ka riik võiks näidata üles suuremat lugupidamist. Just alustavate ja väikeettevõtjate maksude korrigeerimisega. Ta mõistab, et riigimajandus on maksudele üles ehitatud, aga just selleks võikski riik algul ettevõtjaid rohkem toetada.
„Algul tuleb riigil toetada ja kasvatada ettevõtjat, nii nagu meie kasvatame maasikat. Panustame ja veel panustame ja alles siis see hakkab meile tulu tooma,” kõneleb ta. Ettevõtjad on kasvades valmis ka parema meelega makse maksma, justkui tänutäheks ja kokkuvõttes oleks kogu riigimajandus edukam.