Rabarberifestival kogub tuntust

Kadi Luik pakub huvilistele rabarberist tehtud jooki. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Juuni algul peeti Roosna-Alliku mõisahoovis maha kolmas rabarberifestival. Soovijatele pakuti nii rabarberikooke, -kastmeid kui ka näiteks rabarberiveini, -õlut, -siidrit, sai osta rabarberi kehakoorijatki.

Roosna-Alliku mõisa tegevjuht ja üks festivali korraldaja Anni Alev kinnitas festivali avatunni näitel, et külastajaid on jagunud.

Festivali äärealal pakuti müügiks taimi ja käsitööd, keskele jäid rabarberiga seotud söögid ja joogid. Ala polnud ülemäära suur, kuid eriilmelisi tegijaid sinna jagus.

Julge katsetada

Ühe suurema koogilaariga, koogitükke võis olla sadu ja esindatud maitseid kümmekond, tuli rabarberifestivalile välja Liina Väli koos küpsetamishuviliste lähedastega. Küpsetasid-kauplesid nii suurpere õed kui ka tütred, rakkes olid ka vennanaised. Koogid valmisid lisaks Roosna-Allikule teistes köökides väljaspool Järvamaad. Veel pakuti mahla-moosi ja letilt leidis ka leiba. Rabarberiga leiba loomulikult.

„Oleme festivalil osalenud kõigil kolmel aastal ja asi sai alguse seetõttu, et korraldaja on minu naabritüdruk,” selgitab Väli. „Esimene aasta oli ettevõtmine kuidagi juhuslik ja festival oli üles ehitatud suuresti magusatele kookidele, kuid nüüd tundub, et festival on suve alguse ürituste seas täiesti omal kohal. On ju rabarber üks esimesi, mis meil aias valmib. Vaadake, mida kõike pakutakse: veinidest kõikvõimalike muude asjadeni.”

Avatunniga oli suurele osale kookidest leitud uus omanik. Väli nendib, et igal aastal tundub neile, et nad läksid koogivalmistamisega üle piiri. Iga festivaliga saab aga kinnitust, et inimeste rabarberikoogihuvi üha kasvab. „Rabarber on minu arvates väga hea tooraine, pole vahet, kas teha sellest kooki või midagi muud. Hapukas maitse sobib ja reageerib teiste maitsetega kuidagi väga hästi,” arutleb ta. „Klassikaline rabarberikook on väga tore, kuid sellega ei pea piirduma. Kui teed, siis ole julge katsetaja. Võid avastada midagi sootuks uut!”

Festivali kõrvaltänavast tuli mõisaparki kauplema Kadi Luik. Tuli, nagu kohalikud ikka tulevad: keegi sugulastest oli korraldustoimkonnas ja kutsus. „Mul on alati olnud koogid, muffinid või kaneelirullid. Ka rabarberimahla olen alati pakkunud,” kõneleb ta.

Tänavu pakkus ta kaneelirulle rabarberiga. Kodune proovipartii kiideti heaks ja nii jõudsid need ka rabarberifestivalile. Kaasa võttis Luik 45 kaneelirulli, avatunni lõpuks oli järel vaid seitse. „Peaksin varusid suurendama,” mõtleb ta juba järgmisele aastale.

Müügitööst olulisemana tõstab Kadi Luik esile festivaliga kaasas käivat melu. Huvitavaid pakkumisi märkas ta festivalil ka ise: tema ostukotti jõudis kehakoorija. Viimane leidvat õhtusel saunaõhtul kohe kasutamist.

Kellele rabarberi­koogimaitselist õlut?

Anton Mesi Tartus tegutsevast Pump Breweryst tuli festivalile pakkuma äsja valminud rabarberikoogimaitselist õlut. „See on kergelt kaneelise maitsega, magushapukas suvine jook,” iseloomustab ta. „Rabarber on meil pikalt mõttes olnud. Esialgu plaanisime teha rabarberisiidrit, aga lõpuks tegime hoopis rabarberikoogimaitselise õlle.”

Et ühe mustlaspruulija mõte liiguks rabarberikoogimaitselise rüüpe suunas, piisab Mesi sõnul sellest, kui süüa üht head rabarberikooki. „See ei ole naljaõlu. Väiksematesse poodidesse-restoranidesse jõuab see Tallinnas ja Tartus ka müügile,” kinnitab ta. „Meil on sellised seeriad. Mullu tegime sidrunikoogiõlut, mis maitses nagu vedel sidrunikook. Selle partii müüsime kahe kuuga täiesti läbi. Tänavu andsime võimaluse rabarberile. Me pigem oleme selline suvine projekt, valmib hooajaline õlu ­ja väiksemates partiides, ­650–800 liitrit.”

4,6promillist rabarberikoogimaitselist õlu pakuti kõigepealt Tartus. Anton Mesi kinnitab, et see võeti hästi vastu. „Baasõlu valmib odra- ja nisulinnastest, millele lisasime laktoosi. See on kehakas õlu, kus vesist maitset tunda olla ei tohiks. Kogu pruulimise eesmärk on nihutada õlleteo piire kaugemale. Õlu ei pea meie hinnangul olema mõru või mõrkjas. Meie eesmärk on teha jooke, kus piir õlle ja siidri või mõne muu alkohoolse joogi vahel on hägustunud. Baasiks oleks täiesti tavaline õlu, lihtsalt pruulimine saab olema selline, mis kaotab ära traditsioonilised maitsed.”

Rabarber kastmeks

Rabarberikastmetega oli festivalil väljas Mait Trink. Tänavu oli Maidu kastmevalikus uusi maitseid. Rabarberikaste fenkoliseemnetega sobib tegija sõnul väga hästi Aasia kööki, lambaroogadele, valgele kalale ja jäätistele. Vürtsköömnetega rabarberikaste sai vahepeal aga tulisust juurde ja peaks nüüd sobima suuremale tšillisõbrale.

Rabarber on minu arvates väga hea tooraine, pole vahet, kas teha sellest kooki või midagi muud. Hapukas maitse sobib ja reageerib teiste maitsetega kuidagi väga hästi.

Mait Trink meenutab, et rabarberikastmetega hakkas ta katsetama 2013. aasta suvel. „Meil oli kodus ühel hetkel väga palju rabarberit. Naine lubas selle kõik minema visata, kui ma midagi ette ei võta. Võtsin siis ette ja valmisid kastmed. Tuttavad kiitsid heaks ja nii ma neid arendama hakkasin,” jutustab ta. „Rabarberikaste valmib nii, et rabarber läheb potti, juurde lisaained, järgneb keetmine, kuumutamine ja purgistamine.”

Praegu võib Maidu kastmetest leida kahes teravuses vürtsköömneid, apelsini-ingverit ja fenkoliseemneid. Lisaks oli peremehel pakkuda piparmündiga maitsestatud rabarberisiirupit. Sellega aga tootevalik arvatavasti ei piirdu. Mait Trink ise ütleb, et maailm on täis maitseelamusi ja maitseaineid, millest me veel kuulnudki pole.

„Käisin äsja ühel maitseainekoolitusel, kus sain ise maitseaineid kokku segada. See oli kaks tundi puhast lõbu. Leidsin maitseained, mida tahaksin isegi kasutada. Mida täpsemalt, ei oska veel öelda ja seni, kuni toode pole välja tulnud, ei tahaks ka öelda.”

Püsikäijad ja -kauplejad

Rabarberifestivali üks eestvedaja Kristiina Herodes kinnitab, et mida aasta edasi, seda rohkem tuntust on nende festival kogunud.

„Info on levinud. See on olnud huvitav idee, mis on nüüd festivalina hakanud oma elu elama,” lisab ta. „Meil on tekkinud festivali püsikauplejad ja -kliendid. Ka oleme alati oodanud kohalikke inimesi osalema.”

Neid kohalikke, kes rabarberist valmistatud kraamiga festivalile tulid, oli omajagu. Seal, valge telgi all, tegutsesid koogiküpsetajatest õed ja tütred, siin, otse festivaliala ees pakkus muffinilaadseid tooteid korraldaja vennanaine ja nii edasi – rabarberifestival tõestas end taas kogukondliku ettevõtmisena ja Roosna-Alliku tugeva kogukonnana, kus tegutsevad aktiivsed inimesed. Samuti kohana, kust võib-olla on kunagi mindud, aga kuhu tullakse heal meelel tagasi, kasvõi paariks tunniks pühapäeval rabarberifestivalile.

Rabarberifestival Roosna-Allikul püüab korraldajate sõnul jääda armsaks ja omanäoliseks nagu eelneval kahel aastal.

Festivali raames jagasid teadmisi kokandusraamatute autorid, toimus mõisatuur ja meelelahutusliku ettevõtmisena oli kavas rabarberisöömise võistlus. Sööjatele anti 10 cm rabarberit (suhkru kasutamine polnud lubatud) ja nägu ei tohtinud krimpsutada.

Avalike suveürituste poolest Roosna-Alliku mõis ja mõisapark just silma ei paista. Suvi algas juuni alguses rabarberifestivaliga ja lõpeb 31. augustil suvelõpukontserdiga. Vahepeale jäävad sünnipäevad-pulmad ja muud kinnised mõisaüritused.

„Rabarberifestival on teinud Roosna-Allikule head turundustööd. Kui vanasti teati meid hobupäevade järgi, siis nüüd just selle festivali järgi,” ütleb Anni Alev.

Kadi Luik pakub huvilistele rabarberist tehtud jooki. Foto: Dmitri Kotjuh/järva Teataja