Männikasve murdes saab kujundada tiheda puu

Riina Martinson
, Maa Elu toimetaja
Copy
Sel Neeme Murka aias kasvaval mägimännil hakati kasve kärpima kohe esimesel aastal ja nüüd üle kümne aasta hiljem pole mänd põlvest kõrgem.
Sel Neeme Murka aias kasvaval mägimännil hakati kasve kärpima kohe esimesel aastal ja nüüd üle kümne aasta hiljem pole mänd põlvest kõrgem. Foto: Erakogu

Kui soovite aias kasvavate mägimändide ja teistegi mändide võra tihedana hoida ning puude kasvuhoogu piirata, siis just juunis on paras aeg mändidel selle aasta kasvudel osa ära murda.

Parim aeg murda on enne jaanipäeva, kui kasv on veel piisavalt pehme ja selle saab sõrmede vahel kerge praksuga pooleks murda.

Luua puukool-arboreetumi vanemaednik Neeme Murka seletab, et noort võrset kärbitakse vaid mändidel. Kuuske ja nulgu tohib ka vana oksa pealt lõigata ja need ajavad uued kasvud. Kui aga männil terve kasv vana oksani ära murda või lõigata, siis uut punga sealt enam ei tule, ei sel ega järgmisel aastal. Männil tekivad uued kasvud vaid viimase aasta võrsele.

Kui aias on mägimänd juba piisavalt suur ja sooviks kõik uued kasvud ära murda, siis Murka seda pigem ei soovita, sest tulemus ei jää ilus. Seepärast tulebki mände hakata kujundama väga varakult, et saada ilus tihe võra ja puu ei viskaks liiga kiiresti kasvada.

Murda või lõigata?

Pole kindlat reeglit, kui pika tüki uuest kasvust ära murdma peab.

„Enamasti soovitatakse murda poole pealt, aga meie siin jätame alles ühe kolmandiku,” ütleb Murka. „Kui puul on pikad kasvud ja võtad vaid poole ära, siis lähevad puud ikka väga kiiresti suureks.”

Kui puul on pikad kasvud ja võtad vaid poole ära, siis lähevad puud ikka väga kiiresti suureks.

Veel on levinud soovitus männi kasvud kindlasti näppude vahel ära murda, mitte lõigata. Murka ütleb, et nemad Luual lõikavad kasve ja oma praktika põhjal ta ei näe, et see puu väljanägemisele halba teeks.

Võrsete kärpimisega võib algust teha juba pisikesel puul. „Mul endal on aias mägimänd, mis on madal nagu pannkook,” ütleb Murka. „Niipea kui seemik esimese kasvu kasvatab, lõikad sellest osa ära ja hakkabki sealt kasve laiali ajama.”

Võib lasta ka männil pisut suuremaks kasvada ja siis hakata sellest kujundama bonsai moodi puud, kus okste otsas rohelised pallid.

Väga hästi sobib tiheda võraga ilupuuks vormida harilikku mändi. Mändi saab edukalt bonsaiks kujundada, kui osa oksi ära lõigata. Kui kuusel oksa või ladva maha lõikad, siis hakkab see uut kasvatama, aga kui männil oksa vahelt lõikad, siis uut sinna asemele ei tule.

Just nii on harilikust männist oma koduhoovi põnevad puud kujundanud Avo ja Ruth Juss.

Kuus aastat tagasi istutasid nad õuele pisut alla meetrikõrgused männid ja igal aastal enne jaanipäeva murravad nad puudel pool kasvudest ära. Murdmiskohast kasvatab puu uued võrsed ja kuue aastaga on sirgunud tiheda võraga inimesekõrgused puud, milles esmapilgul meie tavalist metsamändi ära ei tunnegi.

Hilineda ei tohi

Kui on soov kasve murdes mände kujundada, siis tuleks töö kindlasti juuni esimeses pooles ära teha, sest juulis ja hiljem head tulemust ei saa – puu ei hakka uusi võrseid ajama. „Puitunud osa pealt ei taha männil enam midagi tulla,” nimetab Murka.

Kui kuuske saab pügamisega suhteliselt lihtsalt soovitud vormis hoida, siis männil saab võrsete kärpimisega vaid kasvu pidurdada ja puu ikkagi kasvab iga aastaga pisut.

Männist palju rohkem lubavad endaga mängida elupuud ja kuused, millest saab palle lõigata, ka tüve otsas kõrgemal kasvavaid pallikesi. Hakkad aga noort puud sobivasse vormi lõikama ja aja jooksul kasvab võra aina tihedamaks. Mida varem pügada, seda kiiremini võra tihedaks kasvab.

Murka on kujundanud tüve otsas pallina kasvama nii torkavat kuuske kui ka Kanada kuuske Conica. „Ülevalt latv maha ja kogu aeg pügad ja hoiad pallina,” juhatab ta. „Kuusk ja nulg taluvad väga hästi pügamist, kuid mändi tuleb kujundada noorte kasvude piiramisega.”

Kui aga mägimänd aias liiga suureks kasvanud, siis head ja kiiret lahendust seda väiksemaks kujundada pole. „Kui puu on juba väga suur ja oksad laiali vajunud, siis on sellega väga raske toimetada. Võib ju ladvad maha lõigata ja hakata külgoksi kujundama, aga see võtab aega ja puu on mõnda aega inetu,” räägib Murka.

Perekond Jussi koduaias kasvavad harilikud männid, millel on kuue aasta jooksul enne jaanipäeva võrseid lühemaks murtud.
Perekond Jussi koduaias kasvavad harilikud männid, millel on kuue aasta jooksul enne jaanipäeva võrseid lühemaks murtud. Foto: Erakogu
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles