/nginx/o/2017/08/02/6951347t1h9c4e.jpg)
/nginx/o/2019/06/12/12257683t1hfaeb.jpg)
Valgete ööde ajal on kehvad lood virmaliste nägemisega, kuid selle asemel võib näha üht teist imelist nähtust – helkivaid ööpilvi ehk huviliste hulgas hellitlevalt polaarmesokateks (või lihtsalt mesokateks) kutsutud sädelevaid pilvi.
Virmaliste asendajad - helkivad ööpilved
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis nähti neid sel aastal juba 30. mai öösel ja seejärel paar korda juuni esimesel poolel, st praegu ongi algamas nende imeliste pilvede hooaeg – seetõttu tutvustan neid.
Helkivad ööpilved on hõbedased või elektriliselt sinakad omapärase struktuuriga kiudpilvi meenutavad pilved, millest paistavad eredamad tähed läbi. Kiudpilved näivad põhjataevas nende taustal väga tumedad, isegi mustad.
Helkivad ööpilved (ka hõbepilved) tekivad mesosfääri ülaosas ja mesopausis, kui temperatuur langeb väga madalale: vähemalt –120 °C, kuid vahel isegi alla –140 °C. Sellised tingimused kujunevad pooluste lähedal suvises mesosfääris, sest sinna toovad olulise osa soojusenergiast troposfääris moodustunud ja stratosfääris edasi kandunud mehaanilised lained, mille võimalused suurde kõrgusesse pääseda on märksa paremad talvel. Suvel jõuab mesosfääri vähem energiat ja see põhjustab jahtumise.
Polaarmesosfääripilved on kõrgeimad Maa atmosfääris tekkivad pilved, mis asuvad keskeltläbi 80 km kõrgusel aluspinnast, kuid võivad üldiselt moodustuda kõrgusvahemikus 75–90 km.
Helkivad ööpilved said nimetuse selle järgi, et neid saab jälgida siis, kui päikeseketas on allpool horisonti (–6...–12°, teatud juhtudel kuni –18°). Need on tumeda taeva taustal hõbedased või sinakasvalged (väga harva ka kollakad, kui nad on sumestatud õhumassis silmapiiri lähedal) helendavad triibud, kogumid jms. Pilvi moodustavate jääkristallide väiksuse tõttu annab tooni juba molekulaarne hajumine. Pilvede äärmise hõreduse tõttu paistavad heledamad tähed neist läbi.
Helkivate ööpilvede vaatlemiseks soodsad tingimused on laiustel, kus on valged ööd, mis tähendab, et atmosfääri alumine osa on Maa varjus, kuid kõrgemasse ossa, sealhulgas mesosfääri ülemisse ossa, jõuab otsene päikesekiirgus, mis hajub jääkristallidel ja osa valgusest peegeldub tagasi. Seetõttu ongi pilved võrdlemisi eredad ja öisel ajal hästi nähtavad.
Tavalised kiudpilved näivad helkivate ööpilvede taustal mustad või väga tumedad, sest asuvad liiga madalal, et päike saaks neid valgustada, v.a eha-koidu vööndis, kus kiudpilved on lihtsalt raskesti nähtavad.
Kui kiudpilved asuvad seniidis või lõunataevas, võivad need samuti olla ümbritsevast taevast heledamad ja nii on kindlasti päris palju valeteateid helkivatest ööpilvedest just sellise olukorra põhjustatud. Kui helkivad ööpilved asuvad seniidis ja lõunataevas, siis need ei ole säravalt hõbedased, vaid pigem tuhmilt sinakad.
Erakordne kuumalaine sai 8. juuniga läbi ja järgmine päev tervitas juba värskendava jahedusega. Uus palavus ei lase end aga kaua oodata ja nii on praegu peale pressimas kuumus, mis toob äikest ja vihma, kuid soojapiir jääb ilmselt alla 30 kraadi.