Üks kaugtöö võimalus on e-kaubandus
Kaks end maapiirkonnas sisse seadnud meest, Tihemetsa kodu rajanud Harri Reili ja Viljandi lähedal elav Jaanus Kikas on seda meelt, et eriti just maal elavad inimesed võiksid julgemalt kasutada e-kaubandusega seotud teenimisvõimalusi.
„Suurematest linnadest väljaspool saab endale kodu rajada mõistliku raha eest ja kui oskad inglise keelt ning orienteerud interneti võimalustes, võib teenida arvestatavat tulu sõltumata elukohast. Tulemuseks on rahulik elukeskkond ja piisav sissetulek,” on nad veendunud.
Kodumaa tõmbas
Nii Reili kui ka Kikas on pikalt elanud Inglismaal, pidanud seal eri ameteid, tegelenud ettevõtlusega ning kogenud paremaid ja halvemaid päevi. „Olin Inglismaal 11 aastat, millest viis töötasin Triumphi mootorrattatehases. Veel olen vedanud laiali võileibu, töötanud hotellides jne, aga lõpuks mõistsin, et tegelikult saab elamiseks vajaliku raha teenida internetis toimetades ja seda ei pea üldse tegema kodumaalt ära olles. Mind tõmbas Eestisse tagasi,” räägib Tartust pärit Harri Reili.
„Tihemetsas oli 7000 euro eest müügis korralikult renoveeritud 4toaline korter. Otsustasime koos itaallannast elukaaslasega 2015. aastal siia kolida. Hiljem ostsin 9000 euroga Saarde Kommunaali poolt müüki pandud kontori- ja külalistemaja ühe osa, misjärel kolisime juba oma praegusesse kodusse. Terve korrusmaja trepikoda ehk 280 ruutmeetrit selle summa eest! Remonti tuli teha küll omajagu ja osas ruumides see veel jätkub, aga ei midagi hullu.
Nüüdseks on Tihemetsas korterite hinnad tõusnud, näiteks renoveeritud 4toaline maksab 15 000 kuni 18 000 eurot, renoveerimist vajav umbes 10 000, aga noori peresid on ikkagi järjest lisandunud.”
Eestisse naastes teenis Reili enda sõnul leiba arbitraažiga ehk müüs eBays müügil olevaid tooteid Amazoni kaudu edasi ja, nagu ta ise ütleb, „peamiselt Hiinast pärit pudi-padiga” kauplev e-pood tegutseb tal Inglismaal tänaseni. „Oleks ju võinud ainult sellega jätkata, aga Tihemetsa kolides selgus, et kohalikel on vaja abi oma arvutite korrashoidmisel. Nii asutasin osaühingu HR Electronics, aga arvutite parandamise puhul kasutan nime Saarde Arvutid, on loomulikum.”
Kui linnas tuleb katkine või viirusega arvuti tavaliselt parandaja juurde kohale viia, siis maal sobib paremini variant, et Reili sõidab ise Saarde valla piires kliendi juurde ja lahendab probleemi. Ühtlasi on tore kohalike inimestega tuttavaks saada. Teenuse hind on võrreldes linnaga soodsam.
„Veel panen kokku ja müün odavamaid lauaarvuteid ning uue teenusena valmistan kohalikele ettevõtetele kodulehekülgi. Teise tegevusharuna ehitan eridisaini ja suure jõudlusega mänguritele mõeldud arvuteid, mida võib nimetada ka tööjaamadeks. Olen neid müünud mitmesse Euroopa riiki. Tavaliselt on tellijateks keskmisest jõukamad inimesed, kes soovivad, et nende arvuti näeks vinge välja, ja kel pole kahju selle eest kuni 2000 eurot välja käia. Tasapisi tuleb kliente juurde.” Kuigi tööd jagub, tegeleb mees tänaseni ka e-kaubandusega.
Võimalus teha kaugtööd
Jutuajamisega liitunud Reili sõber Jaanus Kikas töötas samuti Inglismaal Triumphi tehases, samal ajal tudeeris internetikaubanduse põhimõtteid ja arengut. Eestisse naasmise järel jagab ta oma kogemusi ja teadmisi meelsasti teistegi huvilistega. „Põhimõtteliselt on e-poe pidamiseks vaja registreerida ettevõte, osata inglise keelt ning omada elementaarseid teadmisi, arvutit ja internetti. E-poe pidamiseks on olemas mitmesugused platvormid. Üks võimalus on dropship-lahendus, mille puhul peab vahendajal olema tootja või edasimüüjaga leping, et ta võib tema tooteid oma poes pakkuda. Suuremate tootjatega on raskem kaubale saada, neid peab tugevalt veenma. Väiksemate tootjatega on palju lihtsam, sest neil on vaja hädasti käivet tõsta.”
Küsimusele, et kui suur on pettasaamise oht, vastab Reili, et pettureid küll liigub, aga tänu sellele, et tarnet saab jälgida elektrooniliselt, on petiste elu väga raskeks läinud.
„Petuskeemide osa on väga väike ja see pole mõjutanud meie äritegevust. Kasutame ainult elektrooniliselt jälgitavaid tarneviise. Kui tarnija kinnitab, et pakk on kohale toimetatud, siis petturid raha tagasi nõuda ei saa. Tarne tagab tarnija firma, kellega on eelnevalt need asjad läbi räägitud. Tarneaeg on toote ostmise ajal selgesti välja toodud. Kui tarneajaks on määratud näiteks 2–5 tööpäeva ja kui pakk jõuab nüüd tarbijani 6 tööpäevaga, on tarbijal õigus see toode tagasi saata ja raha tagasi küsida. 14 päeva jooksul on nagunii õigus toode tagasi saata. Aga alati saab ka tarbijaga kokkuleppele jõuda.”
Reili rõhutab, et eriti algaja jaoks on sellise kauplemisvormi juures positiivne asjaolu, et kõigepealt müüd asja maha, saad selle eest raha ja alles seejärel tasud tootjale, kes saadab kauba sihtkohta.
„Kui asi edenema hakkab, laiendad tootevalikut. Sul ei pea olema mingit ladu,” selgitab ta. Tellimusi täidetakse sealjuures ühekaupa. „Kui mina olen kliendilt raha kätte saanud, esitan varustajale tellimuse, tasun selle eest ja tema paneb saadetise lõpptarbija suunas teele. Alustada saab sisuliselt ilma investeeringuta, vaja on pealehakkamist. Müüd kaupa ilma seda lattu ostmata, kõikvõimalikud vaheetapid jäävad ära. Vaja on leida tootjad või edasimüüjad, kes on nõus tooteid ühekaupa välja saatma.”
Enne tegutsemist õpi!
Jaanus Kikas korraldab eBay ja Amazoni müügikeskkonna võimalusi tutvustavaid koolitusi, mille kohta on ta värskelt avanud kodulehe www.tophatmerchant.ee. „Kuigi põhimõtted on lihtsad, võib Amazoni või eBay keskkond olla alustavale müüjale paras pähkel. Aitame selle teekonna arusaadavaks ja lihtsamaks muuta,” lubab ta.
Internetimüügi keskkondadest võiks senisest märksa enam tulu tõusta nii kaugtöö eelistajatele kui ka kohalikele ettevõtetele, leiavad vestluskaaslased.
„Tasub uurida, mida näiteks sinu kodu lähedal asuvas firmas toodetakse, või kui sul on konkreetne idee, siis kus ja mis hinnaga seda valmistada saab. Mõnikord ongi vaja vaid ühte toodet, et teenida märkimisväärseid summasid. Kui on hea toode, võidab nii tootja kui ka edasimüüja.
Alustada saab sisuliselt ilma investeeringuta, vaja on pealehakkamist. Müüd kaupa ilma seda lattu ostmata, kõikvõimalikud vaheetapid jäävad ära.
Alati ei olegi vaja midagi väga uut ja erilist välja mõelda. Näiteks Amazonis müüakse mitmekümne tuhande euro eest kuus männioksast lõigatud lihtsaid 5–6sentimeetrise diameetriga kettaid, mida spordivõistluste korraldajad, käsitöölised, pulmakorraldajad jne kasutavad medalite tegemiseks. Samuti müüakse edukalt kaminasüütamisliiste, mis on valmistatud muidu hakkpuiduks minevatest tootmisjääkidest, aga need on lõigatud õigesse pikkusse ja kenasti pakendatud.”
Käsitöö jaoks on samuti olemas oma keskkond Etsy, mille on avastanud juba päris paljud eestlased. Kikas toob näite, et eelmisel aastal käis tema koolitusel üks Pärnu proua, kes hakkas Inglismaa turu tarbeks õmblema meeleolukaid pulmamütsikesi ja kellel läks nii hästi, et nõudluse rahuldamiseks pidi ta käsitsi õmblemise lõpetama ja üle minema poolautomatiseeritud tootmisele.
Võimalusi on piiramatult, aga Kikas tunnistab, et paljud ikkagi ei söanda ise internetikaubandusega algust teha. „Peljatakse, et see on hirmus keeruline, aga ei ole. Kui tahad mingis keskkonnas midagi müüa või teada, kuidas toodet arendada, saab tulla nii tasulisele koolitusele kui ka otsida internetist ise tasuta materjale. Omal käel õppides on muidugi risk, et võib sattuda ebapädeva info peale. Olen ise sel alal pikalt tegutsenud, teinud piisavalt vigu ja oskan teisi nende eest hoiatada.”
Reili rõhutab, et just maal elavad ettevõtlikumad inimesed võiksid vähemalt püüda e-kaubanduse alustõed endale selgeks teha. Kindlasti on neid, kellele see ei sobi, aga paljudele võivad avaneda täiesti uued uksed ja nad saaksid rahumeeli ükskõik millisest Eesti nurgast endale leiva lauale teenida.