Piimapäeval püüdsid pilke grilljuustud

Taluperenaine Kaisa Tähe kõneleb, et kogu piimatoodangu töötlevad nad ise. Praegu on lüpsil 46 lammast ja 18 kitse.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Juuni algul peeti Järvamaal Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis Piimapäeva Grillfesti. Ettevõtmist väisas paar tuhat inimest ja mitmel letil nähti grillimist. Liha kõrval üha rohkem ka juustu kasutades.

Piimapäeva perenaine, Eesti Piimandusmuuseumi juht Anneli Siimussaar selgitab, et kui muuseum tähistab juulis 18. sünnipäeva, siis nende aasta tähtsündmus Piimapäev oli tänavu neljateistkümnes. Piimapäeva peeti muuseumi tagahoovis, mullu ehitatud katusealuse all ja ümber.

Rahvapõllumees ja kitsekari

Esmakordselt Piimapäevade ajaloos tehti koostööd Grillfesti eestvedajatega. Päeva lõpuks, läbi mitme grillivooru selgusid maakonna parimad grillivõistkonnad. „Tänavu on meil justkui kaks üritust ühes just seetõttu, et paljud Eesti piimatootjad on hakanud tegema grilljuustu,” ütleb Siimussaar. „See oli ka põhjus, miks julgesime grilliliiduga koostööd teha ja grillimisosa sisse tuua.”

Grilljuustude pakkujaid võis Piimapäevalt leida omajagu. Oli suuri – oma grilljuustude esmaesitluse tegi E-Piim – ja pisemaid tootjaid.

Väiksemate tegijate seas oli oma toodetega väljas Põlvamaalt Mooste lähedalt tulnud Üvasi talu perenaine ja grilljuustude valmistaja Anne Grünberg, kes pälvis mullu aasta põllumehe konverentsil tiitli „Rahvapõllumees 2018”.

Grünberg meenutab, et kümmekond aastat tagasi oli ühe pereliikme tervise pärast vaja kitsepiima. Võeti esimesed kitsed ja algas juustutegu. „Piima jäi aga üle ja mõtlesin, mida võiksin veel teha. Avastasin, et on olemas grilljuustud. Tol ajal neist keegi suurt midagi ei teadnud. Ka mina polnud neid varem proovinud, aga leidsin retsepti, tegin-katsetasin. Tuli megahea asi.”

Järgnes ettevõtte loomine ja praegu on Üvasi kitsekasvatustalus 135 lüpsvat kitse. Kogu karja suurus on aga üle 200 looma.

Nagu ikka mängivad ka piimatoodete tootjad tarbijate võitmiseks eri maitsetega. Lisaks tavalisele grilljuustule hakkas Üvasi mullu tegema maitse(grill)juuste. „Kellele meeldivad Vahemere maitsed, kellele küüslauk, kellele tšillisem kraam. Maitsejuustu saab nii salati kui ka supi sisse panna,” avaldab Grünberg. „Selle aasta uudistoode on meil suitsutatud grilljuust. Seda Imaverre kaasa võtta ei olnud, toode on sedavõrd menukas, et me ei jõua nii palju toota, kui tahetakse.”

Juustust teeb grilljuustu töötlemisprotsess – juust muudetakse termoresistentseks ehk kuumtöödeldavaks.

Lammast saab lüpsta

Üvasi talu telgist mitte kaugel oli koha sisse võtnud Männiku Piimalambad, väike Raplamaa ettevõte, kes kasvatab piimalambaid ja -kitsi.

Talu perenaine Kaisa Tähe kõneleb, et kogu piimatoodangu töötlevad nad ise. Praegu on lüpsil 46 lammast ja 18 kitse. „Imaveres on meil kaasas grilljuust, laagerdunud juust, lambapiimajogurt ja -jäätis,” loetleb ta.

Juustu oli pakkuda lamba- ja kitsepiimast. Oli ka segupiimajuustu. „Juustust teeb grilljuustu töötlemisprotsess – juust muudetakse termoresistentseks ehk kuumtöödeldavaks. Sellist juustu võib grillida, praadida ja ahjus küpsetada ning juust säilitab oma algse kuju,” selgitab ta. „Oleme jäänud eelistama puhtaid naturaalseid maitseid. Lambapiima tõttu on meie toode niigi eriline.”

Männiku Piimalambad tegutseb kolmandat aastat ja grilljuustude tootmiseni jõuti juhuslikult. „Meil oli selline juustukatel, millega ei saanud pastöriseeritud piima jahutada, seega saime temperatuuri vaid tõsta ja grilljuust oli ainus juust, mida sellisel moel toota sai,” räägib Tähe.

Mõlema telgi all aeti pannid kuumaks, neil pruunistati lõppviimistlusena grilljuustusid. Seejärel sai toodet degusteerida. Huvilisi, nii proovijaid kui ka ostjaid, jagus.

Kaisa Tähe märgib, et piimapäevi ei võta nad müügi-, vaid pigem oma toodete tutvustamisüritusena. „Ükskõik kui palju me televisioonis ja ajakirjanduses end näitame, ikka tuleb inimestele üllatusena, et on olemas lambad, keda saab lüpsta,” põhjendab ta.

Mida aga piima kohta öelda? Lamba- ja kitsepiim on Tähe sõnul väga hästi seeditavad. „Makrotoitainete poolest on lambapiim lehmapiimast kaks korda kontsentreeritum. Ka mikrotoitainete poolest on see palju rikkalikum ehk kasulikum. Kitsepiim on toitainevaesem, kuid seedib samuti lehmapiimaga võrreldes kergemini.”

Olgu öeldud, et mullu võitis osaühingu Männiku Piimalambad lambapiimajogurt parima talutoidu tiitli.

Grilljuuste tootvaid talusid on Eestis kümmekond.

Rahvarohke päev

Piimapäev avati kell 10. Juba keskpäeva paiku tunnistas Siimussaar, et külastajate loendamiseks mõeldud kleebised hakkavad otsa saama. Kleebiseid oli valmistatud 2000.

Piimapäevalt ei puudunud kultuuriprogramm, publikumängud ja degusteerimine. Lisaks piimatoodete tegijaile olid kohal teised mahetootjad ja käsitöömeistrid.

Mõni aeg tagasi otsustati, et Piimapäeva peetakse alati 1. juunil. Mullu näiteks sattus see päev reedele. Anneli Siimussaar meenutab, et kaheldi, kas keegi nende ettevõtmisele tööpäeval tuleb, kuid pärastlõunal alanud 13. Piimapäevast sai osa ligi 800 huvilist.

Miks sellist päeva üldse peetakse? Anneli Siimussaar ütleb, et muuseumipere jaoks on tähtis propageerida kodumaist piima ja sellest valmistatud tooteid. „Soovime, et meie inimesed tarbiksid piimatooteid, mitte ei läheks kaasa vastupidiste kampaaniatega,” rõhutab ta. „Ka Eesti Piimandusmuuseumil on selles oma roll, säilitame seal piimandusajalugu ja propageerime juba päris pisikestele lastele, et piimatoite tasub süüa. Kui kutsume inimesed Piimapäevale, siis mõni aeg hiljem tulevad nad vahest ka piimandusmuuseumisse.”

Piimapäeval sai ka piima.

FOTO: 3 × Dmitri Kotjuh/järva Teataja

Populaarne

Tagasi üles