Heintaimede sileerimine on üle Eesti täies hoos. Põllumajandusuuringute Keskus järjekordne siloseire analüüs näitab, et suvesoojaga kaasneb ka heintaimede toituväärtuse kiire kahanemine.
Siloseire: silotegu on üle Eesti täies hoos
Heintaimede sileerimise optimaalse aja seiret korraldab Põllumajandusuuringute Keskus (PMK) juba alates 2002. aastast. 3. juunil võetud proovide tulemused on n avaldatud PMK veebis.
“Suvesoojaga kaasneb toiteväärtuse kiire vähenemine. Proteiinisisaldus vähenes eelmisel nädalal kõrrelistel 0,5-1,1% võrra päevas. Isegi punase ristiku proteiinisisaldus vähenes 0,5% võrra päevas, jäädes 20% lähedale. Lutsernitaimikute rohi oli kõige suurema proteiinisisaldusega. Tugevasti väetatud kõrrelisterohkete taimikute proteiinisisaldus jäi enamasti alla 12%. Suure toiteväärtuse poolest paistis silma karjamaa-raihein. Neutraalkiu sisaldus rohu kuivaines suurenes olenevalt liigist 0,3-1,0% võrra päevas,” kommenteeris võetud analüüsi tulemust Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadur Uno Tamm.
"Samuti oli nädala vältel kuivaine seeduvuse langus oluline. Segukülvides on märgata punase ristiku positiivset mõju seeduvuse säilimisele. Analüüsiandmetele tuginedes on kõrrelisterohke segude rohusööt rahuldava, liblikõielisterohketel hea toiteväärtuse nõuetele vastav," lisas ta.
Uued rohuproovid võetakse analüüsimiseks niitmata põldudelt täna, 10. juunil. Viimane siloseire proov võetakse sel aastal 17. juunil.
Analüüsiandmetele tuginedes on kõrrelisterohke segude rohusööt rahuldava, liblikõielisterohketel hea toiteväärtuse nõuetele vastav.
Proovid võetakse Eesti erinevatest piirkondadest – Harjumaalt, Lääne-Virumaalt, Pärnumaalt, Saaremaalt, Valgamaalt ja Võrumaalt. Analüüsid tehakse PMK söötade ja teravilja laboris.
Vaatluse all on erineva arengukiirusega kõrrelised: põldtimut, aruheinad, karjamaa-raihein ja liblikõielised: ristik, lutsern ning nende segukülvid kõrrelistega. Tulemused on abiks põllumajandustootjatele silo tegemiseks parima aja leidmisel.