Ilmatark: Ohtlik kuumus

Eestit on tabanud kuumalaine. FOTO: Meelis Meilbaum/virumaa Teataja

FOTO: MEELIS MEILBAUM/VIRUMAA TEATAJA

Eestit on tabanud erakordselt võimas kuumalaine, mille kestel on oodata 25…32 °C õhutemperatuuri. Selline erakordselt kuum ilm võib inimese tervisele olla ohtlik. Sestap tutvustan kuumalaine määratlusi ja ohtlikkust lähemalt.

Eestis peetakse hädaolukorraks (kuumalaineks) sellist erakordselt kuuma ilma, kui õhutemperatuur on kõrgem kui 30 °C kauem kui kaks päeva. Seda on Eestis juhtunud perioodil 1961–2010 kokku 32 korral, neist 20 viimasel aastakümnel. Inimese tervisele peetakse eriti ohtlikuks ilma, kus ööpäeva maksimaalne õhutemperatuur on vähemalt 30 °C viie ja enama päeva vältel, mida on Eestis tulnud ette kokku viiel korral aastatel 2003, 2006 ja 2010. Üks silmapaistvamaid juhtumeid oli mullu juuli lõpus, kui üle 30 kraadi registreeriti mitmel pool Eestis vähemalt 5 päeva järjestikku. Lisaks veel on olulised kuumapäevad, kui õhutemperatuur on 30 °C üksikul või kahel järjestikusel päeval (Tarand jt, 2013).

Miks on see terviserisk? Äärmuslikult kõrge õhutemperatuur suurendab suremust ja haigestumist, laiendab teatud nakkushaiguste leviala ning halvendab elutingimusi ja heaolu. Uuringud on näidanud, et ööpäevase maksimaalse õhutemperatuuri tõustes 1 °C võrra jääb suremuse tõus 1% ja 3% vahele olenevalt regioonist ja kuuma suve tervisemõju on kuumalainete tervisemõjust veelgi suurem. Nii näiteks põhjustas 2003. aasta erakordselt kuum suvi 16 Euroopa riigis kokku 70 000 lisasurmajuhtu. Ja veel: aastail 1996–2013 tehtud uuringu järgi suureneb üldsuremus aasta keskmise õhutemperatuuri suurenemisel Eestis 1° C võrra ehk 1,68%, aluseks on võetud aastate 2010–2014 keskmine suremus, muud tegurid peale õhutemperatuuri jäeti konstantseks (Rekker, 2013).

On huvitav, et terminitega „kuumalaine” ja „külmalaine” ei olda rahul (üldistus ehk kõik nii ei mõtle). Kui on vaid üks päev, mil maksimum on vähemalt 25 °C, siis nimetatakse seda soojapäevaks (mõnikord ka suvepäevaks, soome k hellepäivä), ja kui vähemalt 30 °C, siis kuumapäevaks. Ent see määratlus kehtib vaid põhjamaades, sh Eestis, Vahemere ääres ja mujal on teisiti määratletud. Kui selliseid päevi on järjestikku vähemalt 2, siis nimetatakse vastavalt sooja- ja kuumalaineks. Kui neid päevi on järjestikku enam kui 5, siis on räägitud sooja- ja kuumaperioodist. Aga mingit ranget kokkulepet siiski ei ole. Inglise keeles on kuumalaine lihtsalt heatwave ja võib arvata, et sealt tuli see kasutusele ka eesti keelde kui otsetõlge (täpne aeg kahjuks teadmata).

Mõnikord kasutatakse kuumalaine mõiste asemel kõrgete õhutemperatuuride mõistet, seda näiteks Rootsi teadlase Rocklövi jt 2010. a uuringus ja Itaalia teadlase Michelozzi jt 2009. a uuringus. Seega üks mõistekogu võiks olla lihtsalt kõrge (madal) õhutemperatuur, kus kõrge (madal) on siis kokku lepitud/defineeritud. Veel on kasutatud mõistekogu väga soe ja erakordselt soe ilm, kuid selle tähendusväli on pisut teine, sest arvesse tuleb ka ööpäeva keskmine temperatuur.

Talumatu leitsak (mitte kõigile) jätkub, kuid paistab, et saab 10. juuniga läbi. Nädala lõpp toob ilmselt mitmele poole tugevat pikset, seejärel peaks ilm rahunema ja jahenema, kuid elame, näeme!

Populaarne

Tagasi üles