Käes on kortslehe aeg

Kortslehe tunneb ära lehtede järgi, mis on justkui kokku volditud, eriti noored lehed. Foto: Margus Ansu / Postimees

Kortslehte (Alchemilla vulgaris) on peetud naistetaimeks, seda on kasutatud pärast sünnitust ja naistehaiguste korral. Tänapäeval kasutatakse kosmeetikatoodetes, näiteks šampoonides ja kreemides.

Kortslehel on nahka pinguldav toime. Koduski võib seda kasutada vannis, saunas, omavalmistatud salvides ja õlides.

Roosõieliste sugukonda kuuluv kortsleht kasvab looduses puisniitudel ja heinamaadel, kadakate vahel ja metsaserval. Kortslehe tunneb ära lehtede järgi, mis on justkui kokku volditud, eriti noored lehed. Hommikul pärlendavad lehe keskel ja voltides kastepiisad. Seetõttu on kortslehte peetud maagiliseks ja alkeemikute taimeks. On usutud, et kui kortslehe hommikuse vee pärlitega nägu niisutada, saab ilusa näonaha. Lehed kasvavad puhmastena puitunud juurest. Kortsleht õitseb mai lõpust heleroheliste-kollaste väikeste sarikaliste õitega.

Toimeained. Lehed sisaldavad fenoole, sealhulgas tanniine (nt agrimoniini), lima­aineid, saponiine, flavonoide.

Korjamine ja kuivatamine. Tuleks korjata hiljemalt juuni algul, kui lehed on ilusad ja putukatest rikkumata. Koguda kuiva ilmaga korvi, panna kuivama restile, kuivatisse või kimpudena sooja kohta. Kui lehed on krõpskuivad, siis peenestada või hakkida. Säilitada kuivas kohas valguse eest kaitstuna kottides või purgis. Värsketest kortslehe lehtedest saab enne õitsemist salatit teha.

Mitmekülgselt kasulik

Lehti ja ürti on kasutatud nende tugeva põletikuvastase toime tõttu munajuhade ja emaka põletike raviks, sealhulgas pärmseenest tekitatud põletiku raviks, menstruaaltsükli korrastamiseks, suure vereeritusega menstruatsiooni ja emakaverejooksu korral, pärast sünnitust nii haavade raviks kui ka rinnapiima hulga suurendamiseks.

On usutud, et kui kortslehe hommikuse vee pärlitega nägu niisutada, saab ilusa näonaha.

Võib kasutada lihaste kärbumise vastu. Puhastab neerusid, kasutatakse ka neerude, mao limaskesta ja soole põletiku korral. Pärast hamba väljatõmbamist on hea kortsleheteega suud loputada, see aitab haaval kiiremini paraneda. Seda on kasutatud allergiliste nahapõletike raviks ja suhkruhaiguse korral. Soodustab kilpnäärme hormoonide tootmist, aidates ängistuse vastu ja alandades vererõhku. Kortslehte on kasutatud kaalulangetustoodetes. Parandab haavu ja soodustab kudede taastumist. Kortslehes leiduval agrimoniinil on loomkatsetel avastatud vähivastane toime.

Tee valmistamisel võetakse 1 tl taimepuru, valatakse üle 200 ml keeva veega, lastakse tõmmata 20 min. Päevane maksimum­annus on 5–10 g kuivatatud kortslehte ehk 2–5 tassi teed.

Välispidiselt kasutatakse nahaprobleemide raviks, loputamiseks ja kompressiks silmade väsimuse ja põletiku korral. Tõmmise valmistamiseks võtta 1–2 sl taimepuru 300 ml vee kohta ja lasta tõmmata kuni 4 tundi. Kasutada jahtunult.

Sobib ka kööki

Kortslehe lehti saab kevadel, maikuus ja juuni alguses söögiks kasutada, näiteks salatis: koos põdrakanepi ja murulauguga peeneks hakkida, lisada hapukoor ja suhkur või õlikaste ja ongi maitsev salat valmis. Kortslehti saab ka munajahutainasse kastetult paneerida. Venemaal on kortslehte ka hapendatud. Söögiks sobivad vaid noored ja pehmed kortslehed, vanemad puitunud lehed ei ole enam head.

Ohud: liigrohke tarvitamine võib tanniinide sisalduse tõttu tekitada kõhukinnisust.

Kortslehte saab kasutada haljastuses, seetõttu kohtamegi taime linnahaljastuses ja parkides. Sobib koduaiaski lillepeenra äärde, kraavikaldale, puude alla. Niiskemas ja varjulisemas kohas on kortslehed ilusad, lopsakad ja kaunid. Kui pinnas sobib ja kortslehte niitmisega ära ei hävitata, kasvab see tutsakatena ka murus.