Esimene siloniide annab head saaki

Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld eelmise aasta juulis Väätsa Agro põllul.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Kenad kevadilmad on rohu sedavõrd hästi kasvama pannud, et esimese rohuniitega võivad põllumehed saada rohkem kui kolmandiku kogu ületalve pidamiseks tarvilikust silokogusest, kui seda söödapuuduses kohe loomadele ette andma ei peaks.

Rapla- ja Järvamaal piimafarme omava Trigon Dairy Farming Estonia ASi juht Margus Muld sõnab, et nemad alustasid silotegu eelmisel nädala neljapäeval nii Kaius kui ka Väätsal ja kohe esimesed niited näitasid, et saak tõotab tulla hea.

„Esimesel päeval saime saagiks kuus kuni kaheksa tonni hektarilt ja kuivaine 24–26 protsenti. Selle üle pole ju põhjust kurta,” lausub ta rahulolevalt. Muld alustas silotegu kõrreliste põldudelt ja usub, et suure tõenäosusega annavad liblikõieliste põllud veel rohkem välja. Nii loodab ta esimese niitega saada 30–40 protsenti kogu silokogusest. See paistab praeguse ilma juures täiesti reaalne.

Silo annab juhile kindlust

Sama rahulolevalt tõdeb Muld, et hoolimata eelmise aasta keerulisest suvest tulevad nemad söödaga välja. „Kaius jagub meil silo juulini, Väätsal lausa augusti lõpuni ja siis saab juba uut silo söötma hakata.”

Ka piimatoodangu muutust pole karta, sest Muld ei šokeeri lehmi juba aastaid ühelt söödalt teisele üleminekuga. „Püüan ühtemoodi lehmi sööta, et oleks vähem kõikumisi just kuivainega. Et haljassööda andmine lehmadele on üks paras loterii, eelistan aasta ringi kindla kvaliteediga silo,” selgitab ta. Stabiilsema söötmisega on märksa stabiilsem ka piimatoodang ning see on juhile tähtis kulude kontrollimisel ja eelarve koostamisel.

Nii mõjutab tootmist vähem ka piimahinna kõikumine. „Praeguse väikese hinnalanguse juures võib ju tunduda, et seni, kuni piimahinnal kolm veel ees püsib, on hind ikkagi päris mõistlik. Aga teistpidi võttes on eelmise aasta teraviljahinnad olnud nii kõrged, et kasumlikkus on juba väga piiri peal,” selgitab ta. „Kes pidi veel silo juurde ostma, selle tootmine võib lausa miinuses olla.”

Trigon Dairy Farming Estonia majandab Väätsal üle 2200- ja Kaiu LTs üle 1100pealise lehmakarjaga.

Järvamaal Türi vallas tuhandepealist loomakarja pidava ASi TAC-Ettevõtted juht Olev Aavik nendib, et vajadus ajas neidki juba silo tegema. „Parima saagi jaoks võinuks rohul lasta veel nädalapäevad kasvada, aga kui vaja loomadele sööta, siis on vaja,” ütleb ta. Oma sööt sai ettevõttel otsa mai keskpaiku. Nii tuli maisisilo kõrvale osta silorulle ja nendega loodab Aavik saada läbi need paar nädalat, mis kulub esimesest niitest kiirkonservandiga tehtud silo valmimiseni. „Kiirkonservandiga teeme 600 tonni silo, edasi juba rahulikumalt ja rohu kasvu arvestavalt.”

Nii saab Aavik hakkama tänu sellele, et enamik loomakarjast käib karjamaal ja 1993. aastast ettevõtjana tegutseva mehe meelest on sedasi mõistlikum majandada. „Rohi on õues ju odav ja loomade tervis kaalub üles mõningase piimatoodangu kao,” selgitab ta. Vaid robotlüpsi lehmad on aasta läbi laudas.

Parima saagi jaoks võinuks rohul lasta veel nädalapäevad kasvada, aga kui vaja loomadele sööta, siis on vaja.

Ka piimahinna kõikumist võtab Aavik kui paratamatust, millega tuleb hakkama saada. Tema saab ja oskusliku majandamisega jätkub raha ka investeerimiseks. „Just tõime uue kopplaaduri. Iga päev kasutusel olev tehnika vajab uuendamist. Teisiti ei saa,” kinnitab ta.

Ka Järvamaal Sargveres piima tootva põllumajandusühistu juht Toomas Uusmaa laseb lehmad päevaks karjamaale ja tänavu juba mai keskpaigast. Noorkari sai terveks ööpäevaks karjamaale nädalapäevad hiljem. Nii nagu ta lootis, sest kauem poleks sööta väga jagunudki. „Nüüd saan kergemalt hingata. Ka rohi kasvab mühinal. Karjatamispindadel ei jõua lehmad kõike ära süüa. Osa karjamaist tuleb kiirelt üle niita ja siloks teha,” kõneleb ta.

Kuna ööseks lauta tulevad lehmad saavad ka lisasööta, mida jagub näpuotsaga, antakse neilegi haljassööta ette. „Nii näpud põhjad mul loomasöödaga pole, et peaks esimese silo tegema erilisema ja kallima konservandiga, et see siis kiirelt loomadele sööta.”

Silotegu alustas Uusmaa 28. maist ja saak esimeselt rohumaalt on keskmisest parem. „Kui nüüd hoiab nädala ilusat ilma 20–25kraadise soojaga, siis päike närvutab praegust värsket rohtu ja silo saab hea kvaliteediga. Pärast võib väikese hingetõmbepausi ajal jälle vihmasabinaid tulla,” arutleb Uusmaa.

Piimahinna langus lisab pinget

Liiga märjaga kipub silomassi võihapet sisse tulema, mis muudab maitse lehmale ebameeldivamaks, kuni selleni välja, et piimalegi tuleb silomaitse juurde.

Kuigi Uusmaa teab, et karjatamine on paras risk, kavatseb ta sellega jätkata. „Karjatamisperioodil kaotan piimatoodangus, sest karjamaal pole kõik kontrollitav,” ütleb ta. Kuid seni, kuni tal on lautade ümber karjamaad, käivad tema kaks peaaegu 300pealist lehmkarja suviti karjamaal.

Uusmaa tõdeb, et kurb on ainult see, et piimatoodangu langedes kukkus ka piimahind. „Hinnalangust tuleb võtta kui fakti ja saada aru, et kui piima Eestist välja ei viida, oleks hind veelgi madalam. Kuid alla 350 euro tonn on piima toota ikka raske. Ainuüksi palgasurve on meeletu ja tehnika müüjadki panevad iga aasta hinnale protsente juurde,” toob ta välja igapäevased mured. Uusmaal on toita 1300pealine kari, neist 500 on lüpsilehmad.

Populaarne

Tagasi üles