Saarte kooliõpilased tegid Kihnus põnevaid töid

Kihnlased Kalju Elvi ja Sarapuu Ella tarisid kohale vokid ja keripuud ning lapsedki said proovida nendega töötegemist ja villa kraasimist. Huvi oli suur. Foto: Silvia Paluoja

Kihnu kätte jõudis kord pidada Eesti saarte koolide kuuendaid pärimuskultuuripäevi. Lehekuu lõpul võõrustasidki kihnlased poolteistsadat külalist, kelle hulgas kaugeimad saabusid Pranglilt ja Kuramaalt Kolkast.

„Elame kunagisel liivlaste asustusalal ja meie repertuaaris on liivi laulud, käisime Kihnus 2012. aastal ja olime väga rõõmsad, kui meid jälle kutsuti,” rääkis Kolka muusikakooli õpetaja Dzintra Taunina.

Suurürituse korraldamisega oli hõivatud kogu Kihnu koolipere direktorist õpilasteni, aga ka käsitöömeistrid, pillimängijad, tantsu- ja lauluõpetajad, vabatahtlikud merepäästjad ning põhivedajatena õpetajad Külli Laos ja Hilma Kerbak.

Lastele meeldisid erisugused tegevused, kellele männikoorest purjepaadi meisterdamine, kellele Kihnu nuku valmistamine, traditsioonilised Kihnu laste mängud või hoopiski villa kraasimine.

„Pärimuspäevi on vaja, et näha neid kohti, kus käime, ja pärimust, mida edasi kantakse,” arvas Leisi kooli õpetaja Tiina Oks. „Kihnus on kõigele mõeldud, tüdrukutele meeldis vokiga ketramine ja kõigile meile muuseumitund giidiga, kes rääkis põhjalikult ega jätnud ühelegi küsimusele vastamata.”

Vormsi kooli õpetaja Madli Tarjuse jutu järgi hoitakse tema kodusaarel tavasid, näiteks õpitakse Hiiu kannelt ja seotakse pärimust õppeainetega. Suviti korraldatakse lastele kultuurilaager, kus tegeletakse pärimusega lauludest-tantsudest kuni põllutööni.

„Pärimuspäevi on vaja, et näha neid kohti, kus käime, ja pärimust, mida edasi kantakse,” arvas Leisi kooli õpetaja Tiina Oks.

Avarongkäigus Kuraselt rahvamajani kõndisid Kihnu kooli järel osalejad Ruhnu, Prangli, Vormsi, Muhu ja Pakri saarelt, Saaremaa Leisi, Mustjala ja Kaali koolist, Hiiumaalt ning Lätimaalt Kolkast.

Järgmised Eesti saarte koolide pärimuskultuuripäevad toimuvad tuleval aastal Pranglil, kus läbiv teema on pärimuslikud rahvamängud.

„Kohakultuuri kannavad edasi lapsed ja pärimuspäevadel saavad lapsed omavahel suhelda, näevad, mida teised teevad,” ütles Kihnu kooli direktor Jaan Urvet.