Rändhõbekarikas väärtustab Andressaare talu maakarja

Viljandimaa Andressaare talu perenaine Merja Magnus võttis Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi üldkoosolekul vastu rändhõbekarika, tunnustuseks maatõule pühendumise eest.

FOTO: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Andressaare talu perenaine Merja Magnus võttis Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi üldkoosolekul Ares vastu seltsi auhinna, rändhõbekarika, mis on järgmise kevadeni tema ja kaasa Enno Lohu valduses Viljandimaal Venevere külas.

„Andressaare talus oli kõige suurem piimatoodangu tõus, viie lehma keskmine aastatoodang oli 6921 kilo piima, milles rasva 4,4 ja valku 3,42 protsenti ning see andis talu eliitklassi farmiks hindamisel kõige rohkem punkte,” selgitas seltsi tegevjuht, tõuraamatupidaja Käde Kalamees, miks omaniku nime ja tema maakarja näitajate graveeringuga hõbekarikas rändas 11. korral Pärnumaalt Metsapere farmist naabermaakonda.

Hindamisel läheb arvesse näiteks tõuraamatu lehmade arv ja tervis, näitustest osavõtt ja maatõu propageerimine, seltsile müüdud tõupullid, testseemendused, karjakasvatuse mulje.

Merja Magnus rääkis, et esimesed puhtatõulised maakarja lehmad toodi tallu 2005. aastal, et hoida kariloomade abiga korras puisniitu ja säilitada taimestiku looduslik kooslus.

„Aga neist kahest maakarja lehmast sai omaette väljund ja aastatega on mõni loom saanud nii armsaks nagu pereliige. Oleme sellise rumala tembu teinud, et jätnudki ta karja, karjamaal lastega lustima, kuigi kui ta enam piima ei anna ja viib aasta keskmise arvestuses teiste toodangu alla,” möönis Magnus.

Andressaare talus oli kõige suurem piimatoodangu tõus, viie lehma keskmine aastatoodang oli 6921 kilo piima.

Seltsi tegevust juhib 1. juunist Sirle Kütt, kes on tuntud maatõugu veiste pidaja Sirje Treumuthi tütar. Seltsi kauaaegne tegevjuht, tõuraamatu pidaja Käde Kalamees teatas üldkoosolekul, et paneb ameti maha, sest on juba paar aastat pensionil ja leidnud oma tööle väärilise jätkaja.

Kütt tunneb maakarja kui ohustatud põlistõugu hästi, tema ema Sirje Treumuth peab Põhja-Pärnumaa vallas Kaansoo külas riigi suurimat, ligemale 60 maatõugu veisega farmi ja andis rändhõbekarika Ares edasi.

Maakarja kui ohustatud tõu staatuses karjaga on Käde Kalamees tegelenud 1988. aastast, seltsi tegevjuhina 1995. aastast, hiljem ka tõuraamatupidajana. Oma teadmiste ja suure kogemustepagasiga lubas ta ameti jätkajal aidata töökohustustesse sisse elada. Toeks on Kütile ka seltsi juhatuse esinaine Lorette Kald Saaremaalt.

Eesti tõuloomakasvatuse liidu president Olev Saveli nimetas peaeesmärgiks maakarja aastase piimatoodangu suurendamist 5000 kiloni ja piima rasvasisalduse püsimist 4,5 protsendi peal.

„Maakari jääb pidada entusiastidele, kellele see tõug meeldib,” tõdes Saveli.

Populaarne

Tagasi üles