Maheõuntest valmib limonaad

„Kõik, mis müüki jõuab, peab endale meeldima,” kinnitab Juhan Kanemägi. Foto: Tiit Efert

Saaremaal Karja külas asuva Öun Drinks OÜ limonaadikojas käib kibe töö, sest peagi on algamas suvi, mis on karastava joogi jaoks parim müügiperiood.

Parasjagu käib õunalimonaadi villimine suurtesse 750 ml, rahvakeeli šampusepudelitesse. Kork pressitakse kangiga pudelisse ning traat keeratakse näpitsatega kinni. Puhas käsitöö. Aga juba lähima kuu jooksul on tulemas seade, mis selle töö ise ära teeb, anna vaid pudeleid ette.

Seadmete soetamine käib järkjärgult. „Kohe ei taha kõiki seadmeid osta,” sõnab Öun Drinks OÜ asutaja ja tootmisjuht Juhan Kanemägi. Samas kui läinud aasta novembris suurema pudeliga turule tuldi, osutus see kohe edukas. Ilmselt osteti seda ka rõõmsate sündmuste tähistamiseks, nagu tavaliselt sellise kujuga pudelisse ostetud erinevaid jooke soetatakse ja väikese või suure pauguga avatakse.

Siider pole enam fookuses

Oma isa, Karja Pagari eestvedaja Aivo Kanemägi kõrvalt ettevõtlust näinud Juhan asutas joogiettevõtte juba 2012. aastal. Tootmisega alustati aga 2014. aasta oktoobris. Vahepeale jäi hoolas ettevalmistus.

Esmalt starditi kahe limonaadiga, milleks oli Öunalimonaad, mis sisaldab 51 protsenti õunamahla ja selle kõrval tuli välja Öunalimonaad rabarberiga, milles on 18 protsenti rabarberi- ja 12 protsenti õunamahla. Algus ei läinud üldse libedalt. Kaks partiid Öunalimonaadi ja üks partii rabarberimaitselist Öunalimonaadi kutsuti tagasi pastöriseerimisprotsessis ilmnenud vea tõttu. Tegelikult oli tagasikutsutud toodete seas vaid üksikud riknenud.

Kõik limonaadide maitsed on Juhan ja ettevõtte teine osanik Kristiina ise paika timminud.

2015. aastal lisandus sortimenti ka poolkuiv Öunasiider. Tallinna Tehnikaülikools siidritootmise teemal magistritöö teinud Juhan on siidrivalmistamise oskusi lihvinud ka Inglismaal ning ta hakkaski valmistama siidrit järgides inglise tavasid. Esimesel aastal pani ta käärima 5000 liitrit mahla, sellele järgneval juba 30 000 liitrit. Plaan oli mahtu kasvatada vähemalt kuus korda, ent tänaseks pole siider enam fookuses. „See on täiesti eraldi sektori toode,” põhjendab ta.

Põhifookus on hoopis 20 kuni 45 vanused kliendid, kes hindavad häid maitseid ja soovivad alkoholivabasid tooteid tarbida. Valikus on hetkel lisaks Öunalimonaadile ja Rabarberilimonaadile lisandunud ka Tikrilimonaad ja Punasesõstralimonaad. Täiesti uus toode on Öuna-mündi limonaad.Kõikides toodetes on õun aukohal, sest see on tore „keha” moodustaja.

Mündiekstrakt pärineb Lätist looduslikust mündist, mida võib võrrelda kontsentreeritud teega. „Ootame pikkisilmi kui saaks Eestist osta mahetoorainet – münti, rabarberit, tikrit. Hetkel tuleb münt Lätist, sest kogus ja sertifikaat seal meile sobiv,” räägib Juhan. Antud limonaadi pole lisatud ka suhkrut. Üldiselt lisab Juhan limonaadidesse suhkrut nii vähe kui võimalik. Näiteks rabarberist tema väitel ilma suhkrut lisamata maitset kätte saada. Kindlasti jääb suhkruprotsent tema loodud limonaadides võimalikult madalaks. „Alla kaheksa grammi,” kinnitab limonaadimeister Juhan. Niipalju kui võimalik tuleb toorainet Eestist. Kahjuks punane sõstar, tikker ja eelpool mainitud mündiekstrakt ei tule Eestis, sest neid pole siin saada. Üheks kitsendavaks piiranguks on ka see, et tänaseks hetkeks on kogu tootmine muudetud mahedaks. „Näiteks tikreid Eestis ei kasvatata, rääkimata mahetikritest,” põrutab Juhan.

Kõik on mahe

Juba läinud aasta sügisel hakkas Öun Drinks suurtesse pudelitesse mahedalt valmistatud limonaadi villima. Tänavu kevadest kannab mahemärgistust juba kogu toodang. „Kasutasime limonaadides varasemaltki keskkonnasõbralikult kasvatatud õunu, marju ja rabarberit. Nüüd pärineb ka maitse timmimiseks lisatav suhkur mahepõllumajandusest,” lisab Juhan.

Õuna limonaade valmistades lisatakse naturaalsele mahlale ja suhkrule vett ning mullideks süsihappegaasi. „Mahemärgise taotlemise käigus tekkis meil küsimus, kas on olemas mahedat süsihappegaasi,” räägib Juhan. Asja uurides selgus, et süsihappegaas ja vesi on ained, mida ei olegi võimalik selliselt liigitada.

Kuigi limonaaditootja on otsustanud väärindada ainult kodumaist õuna, siis nendega õnneks Eestis probleeme ei ole. Juhani soov on, et nende arv võiks kasvada, sest on palju vanu õunaaedu, mis on sisult mahedad, aga pole seda paberitel fikseerinud. Niipalju kui võimalik, ostaks ta õunu Saaremaal.

Alates 2014. aasta detsembrist on tal endal koos vend Mihkel Mölderiga rendil kahe hektari suurune 1946. aastal rajatud Tornimäe õunaaed, mis oli peaaegu võsastunud ning kus peamine töö oli niitmine ja vanade õunapuude lõikamine. Praegu kannavad seal vilja erinevaid suve-, sügis- ja talveõuna sordid. Kuna suveõuntest eriti mahla välja ei pressi, siis on suurem rõhk sügis- ja talveõunasortidel. Algselt oli vendadel plaan koos aeda rajama hakata, aga Juhan keskendus rohkem jookide valmistamisele, siis on õunte kasvatamine pigem Mihkli kanda.

Läinud aastal tuli oma õunaaiast 15 tonni õunu, kokku oli vaja aga 55 tonni. „Maheõuntel on teine väärtus, sest nendel on suur ekspordipotentsiaal,” räägib Juhan. Juba praegu läheb mahelimonaadi ka Soome SOK ketile. „Keskeltläbi on läinud neli alust kuus, mis teeb 3500 pudelit, kui samal ajal on toodetud kokku 20 000 pudeli ringis,” täpsustab Juhan. Põhiline äri käib Selveris ja Rimis, aga ka näiteks Kuressaares asuv GoSpa müüb päris hästi. „Jõudlust on, sest toota võiks kolm korda rohkem. Hetkel ei ole liin igapäevaselt hõivatud, kusjuures villimise juures juures on ainult kaks inimest ning masin teeb kõige suurema osa tööst ära,” räägib Juhan. Kui lisada võimalikud teised vahetused, siis ruumi kasvada on küllaga.

Oma press

Läinud sügisel soetati endale Leader toetusprogrammi abil ka oma õunamahlapress, mis tegi elu palju lihtsamaks. Muu on kõik soetatud omavahenditest. Varem osteti mahlapressimise teenust sisse ning hind oli krõbe. Isetegemisel on suur eelis, me ei kasuta ensüüme ja pakume ka teistele õunakasvatajatele võimalust tulla meie juurde mahla pressima,” lausub Juhan.

Õuntest pressib keskeltläbi välja 60 protsenti mahla. Igal aastal ei saa garanteerida aga ühesugust maitset. Mõjutab nii igapäevane ilm kui kliima tervikuna. Selle tulemusena võib olla limonaadide maitse isegi partiide lõikes erinev. „Aga see ainult rikastab valikut,” lisab Juhan.

Pressitud mahl pastöriseeritakse 200 liitristesse vaatidesse, mida hoitakse pimedas. Sealt toodetakse limonaade vastavalt tellimusele. Eesmärk on hoida pooleteise aasta mahlavaru.

Kui mahl läheb käiku, filtreeritakse esmalt välja sade, misjärel läheb see tünni, kuhu lisatakse ka lahjendav vesi. Gaseerimisele järgneb villimine ning pastöriseeritakse pudelis. Seejärel tõstetakse kasti. Pudelid tulevad Hollandist ja Prantsusmaalt.

Kõik limonaadide maitsed on Juhan ja ettevõtte teine osanik Kristiina ise paika timminud. „Olen ise katsetanud ja jõudnud lõpuks tulemuseni,” räägib ta. Näiteks rabarberilimonaadi maitse aluseks on tema vanaema rabarberi kissell.

Limonaadide maitsete timmimise protsess pole alati olnud lihtne. Mõnikord on ta jõudnud tulemuseni väga kiiresti, aga samas on jäänud mõni mõte vinduma ning pole tulemuseni jõudnudki. Juhan on proovinud gaseerida ka puhast õunamahla.„Liiga rammus, seda ei kannata juua,” väidab ta. Töös on veel põnevaid tooteid, mida Juhan aga välja lubada ei julge.

„Kõik, mis müüki jõuab, peab endale meeldima,” kinnitab Juhan. Tema sõnul võib ka sortiment laieneda, kuigi Eesti kaubandusse on raske üle nelja toote korraga sisse saada.

Vana hobusetall

Juhan teab vanaisa jutu järgi, et hoone, kus Öun Drinks tegutseb, on ehitatud 1910. aastatel hobusetalliks. Hiljem olevat see olnud noorloomade laudaks. Algselt võeti Juhani sõnul see vallalt rendile, kuid hiljem õnnestus see välja osta. „Iga joogitootja jaoks on oliline, et oleks puhas vesi, kanalisatsioon ja elekter,” räägib Juhan. Seal on kõik tingimused täidetud. Kuigi odavam oleks olnud ehitada uus hoone, otsustati teisiti. “„õte oli, et puhume ühele vanale hoonele hinge sisse. Tundus missiooni mõttes õige olevat,” lausub Juhan. Kellel on aga huvi ise tootmist vaatama minna, siis selleks tuleb Juhaniga ühendust võtta ja aeg kokku leppida.

„Kasutasime limonaadides varasemaltki keskkonnasõbralikult kasvatatud õunu, marju ja rabarberit. Nüüd pärineb ka maitse timmimiseks lisatav suhkur mahepõllumajandusest,” lisab Juhan. Foto: Tiit Efert