Isegi paaripäevane marjakorjamine tuleb registreerida

Kui marju korjatakse tööandja jaoks ja saadakse selle eest tasu, siis see töötamine tuleb registreerida ja riigile maksud maksta.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Eelolevatel kuudel otsivad suured ja pisikesed põllumajandusettevõtted hooajatöölisi. Kui maasika- või kurgikorjaja teenib põhitöökohalt puhkuse ajal kasvõi paar-kolm päeva lisaraha, tuleb ta töötajate registrisse kanda.

Maksu- ja Tolliameti (MTA) maksuauditi osakonna valdkonnajuht Oscar Õun räägib, et eelnevad aastad on näidanud, et just suvekuudel, kui kasutatakse palju hooajalisi töötajaid, on töötamise registreerimisega seotud rikkumiste arv kasvanud. Näiteks mullu juunis kontrollitud töötajatest oli registreerimata 16,8 ja juulis 8,4 protsenti.

„Sageli on just hooajatöödel oht, et töötasu soovitakse maksta „ümbrikus”. Samas kehtivad tööjõu maksustamise reeglid ühtemoodi nii põhipersonalile kui ka ajutiselt appi värvatud inimestele,” rõhutab Õun ja lisab, et MTA on võitluse ümbrikupalkade vastu ameti üheks prioriteediks seadnud.

Puhkuse ajast tööl

MTA on kontrollkäikudel põllumajandussektori ettevõtetes tuvastanud registreerimata töötajaid nii suuremate kui ka väiksemate ettevõtjate seas. „Seega ei saa öelda, et probleem on ainult väikeettevõtjatega,” sõnab Õun.

Tööandjale pole vahet, kas tööle tuleb töötu või mujal tööl käiv inimene, kelle eest juba teine tööandja maksud tasunud. Kui inimene oma puhkuse ajast paar nädalat põllumajandusettevõttes lisaraha teenib, ka siis peab tööandja tema töötamise registris registreerima. „Töötamine tuleb igal juhul registreerida, kui töötamise eest makstakse tasu. Ka sellisel juhul, kui töötatakse mitmes kohas korraga,” ütleb Õun.

Nii tulebki ka ajutine lisatööjõud töötajate registris registreerida ja talle tehtud palgamaksed deklareerida. Hooajatöötajate registreerimine on tehtud tööandjale nii lihtsaks, et ta saab suvekuudeks appi võetud inimese registrisse lisada sõnumiga registreerides.

Kui inimene oma puhkuse ajast paar nädalat põllu­majandusettevõttes lisaraha teenib, ka siis peab tööandja tema töötamise registris registreerima.

Õun seletab, et tööandjal tuleb registreerimata töötajad registrisse kanda ning MTA vaatab sel juhul kindlasti üle ettevõtte maksudeklaratsioonid, et töötajate pealt saaksid maksud ka tagantjärele tasutud. Maksuhaldurile tahtlikult andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest on juriidilisele isikule võimalik määrata rahatrahv kuni 32 000 eurot.

Ümbrikupalga vastuvõtmine pole sugugi riskivaba ja mustalt rahasaamine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Kui tööandja ei ole töötajatele tehtud palgamakseid deklareerinud, tuleb need töötajal endal tuludeklaratsioonis deklareerida ja tulumaks tasuda. Deklaratsioonis valeandmete esitamine võib füüsilisele isikule kaasa tuua kuni 1200eurose rahatrahvi.

Endale korjamine

Kui marju korjatakse tööandja jaoks ja saadakse selle eest tasu, siis see töötamine tuleb registreerida. Kui aga marju korjatakse oma tarbeks või soovitakse marju pärast eraisikuna müüa, siis töötamist registreerima ei pea, kuid marjade müügist saadud tulu tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis.

Ümbrikupalk ja aus palk

MTA maksuauditi osakonna valdkonnajuht Oscar Õun selgitab kahe levinud näite varal, kui palju ümbrikupalga maksja kokku hoiab.

Esimene olukord

Tööandja maksab ametlikku palka 540 eurot, mis on töötasu alammäär 2019. aastal, tasub riigimakse 206,07 eurot ning töötaja saab ametlikku palka 516,45 eurot.


Tööandja maksab sotsiaalmaksu 178,20 eurot ja töötuskindlustusmakse 4,32 eurot.


Töötaja kogumispensioni makse on 10,80 eurot, töötuskindlustusmakse 8,64 eurot ja tulumaks 4,11 eurot (arvestatud maksuvaba tulu 500 eurot).


Lisaks maksab tööandja ümbrikup

alka 483,55 e

urot ja töötaja saab kätte 1000 eurot.

Teine olukord

Tööandja maksab ametlikku palka 1000 eurot, tasub riigimakse 466,80 eurot (arvestatud maksuvaba tulu 500 eurot) ja töötaja saab kätte 871,20 eurot.


Tööandja tasub sotsiaalmaksu 330 eurot ja töötuskindlustusmakse 8 eurot.


Töötaja kogumispensioni makse on 20 eurot, töötuskindlustusmakse 16 eurot ja tulumaks 92,80 eurot (arvestatud maksuvaba tulu 500 eurot).

Populaarne

Tagasi üles