Varbla puhkeküla sadam valmib jõudsalt

Valmiv Varbla puhkekeskuse sadam linnulennult. Foto: Kristian Pikner

Kuigi lindilõikamiseni läheb veel aega, võivad esimesed jahid Varbla puhkeküla sadamas peatuda juba mõne päeva pärast. Sadama pidulik avamine toimub siis, kui kõik on detailideni valmis ehk tõenäoliselt järgmisel suvel.

Algse kava kohaselt 1,8 miljoni suurune investeering on rahastatud valdavalt Eesti-Läti programmi poolt. Programmi eesmärk on arendada Eesti ja Läti sadamavõrgustikku ning edendada Ida-Baltikumi kui purjetamise sihtkohta. Sadam hakkab teenindama kuni 24meetriseid väikelaevu, mootor- ja purjealuseid, investeering näeb ette kuni 64 kaikohta. Sadama valmides suureneb piirkonna atraktiivsus ja kohalikul kogukonnal avaneb pääs merele.

Läbi takistuste

Aktsiaseltsi Varbla Puhkeküla pealik Heino Sabiin tunnistab, et sadama ehituseks tuli tal 2010. aastal neli rannaäärset krunti juurde osta. „Kui naabrid otse ei lase, tuleb ringiga minna,” selgitab ta napisõnaliselt valmiva sadamaala lahenduse tagamaid. Pikalt ei taha ta peatuda ka ebamõistlikult kaua kestnud asjaajamisel varasema Varbla vallavalitsusega.

„Uues Lääneranna vallas on töökultuur ja suhtumine hoopis parem, suures omavalitsuses ei saa otsuseid teha isiklikust sümpaatiast lähtudes. Varem oli justkui pidur peal, tõsiseid investeeringuid nagu ei tahetudki siia tuua. Meie puhul naaber kaebas, omavalitsus venitas, pidime tellima ja kinni maksma vähemalt viis lisauuringut. Riigi tasandil peaks üheselt paigas olema, mida on vaja ja mida mitte. Planeeringu vastuvõtmise ja ehitusloa saamisega läks meil ikka ebamõistlikult kaua aega. Õnneks saime ainsa uue sadamana Eesti-Läti programmi sisse.”

Uues Lääneranna vallas on töökultuur ja suhtumine hoopis parem, suures omavalitsuses ei saa otsuseid teha isiklikust sümpaatiast lähtudes.

Tagasilööke tuli ette edaspidigi. „Esialgu lubati meile 1,5 miljonit, millele lisandus omafinantseering, aga aasta hiljem liideti programmiga veel kaks sadamat ja Eestile eraldatud raha mängiti ümber. Teistele jäi selle võrra proportsionaalselt vähem. Meie toetussumma kahanes 1,275 miljonile. Olgu nii, aga mul on alles kiri, milles seisab, et kui keegi loobub või ei ole võimeline omaosalust katma, kasvab toetussumma algselt lubatud tasemele tagasi. Üks juba loobus, toetussumma ei kasvanud. Näib, et on veel teinegi loobuja, aga tänase seisuga ei paista kuskilt, et kokkulepped riigiga peaksid. Ühtedelt võeti raha vähemaks, et see teistele jagada, aga ei jagatud ja esimestele tagasi ka ei anta. Äkki uus minister teeb midagi? Ei tea…” on Heino Sabiinil põhjust õlgu kehitada.

„Elektri- ja veesüsteemid, puitkaid, sadamahoone ja haljastus tuleb meil nüüd rajada peamiselt oma rahaga. Must valgel oli nõutud, et toetuse saamiseks tuleb täita kõik seatud tingimused: 10 sadamakohta, 2,5 meetrit süvist, olmetingimused jne. Kes ei suuda, peab loobuma, vahepealset varianti ei olnud. Muud ei jäänudki üle, kui pidime omafinantseeringut märkimisväärselt kasvatama.”

Täpselt ei oska ta veel öelda, aga Varbla puhkeküla sadamas tõotab omafinantseeringu suuruseks kujuneda ligi 800 000 eurot, mida on mitu korda rohkem, kui algselt planeeritud. Kas ja kui pika aja jooksul see end tagasi teenib, ei oska ta pakkuda.

Peatöövõtjaks on Varbla puhkeküla sadama ehitusel osaühing Varmotek, kes alustas töid mullu veebruaris muuli ehitusest, nurgakivi panekuni jõuti viie kuuga. Maa Elu külaskäigu ajal toimetavad siin hoogsalt kopad ja kallurid, toetusrahaga seotud tööd lõpevad lähipäevil. Sadam saab toimima hakata 10. juunist. Järgmise aasta purjetamishooajaks peaks valmima sadamahoone ja haljastus. Lääneranna vald on selle aasta sügiseks lubanud mustkatte alla viia enamiku ligi viiekilomeetrisest teelõigust, mis jääb Tõstamaa-Nurmsi tee ja Varbla puhkeküla vahele, 800 meetrit teed tuleb ettevõttel endal uuendada.

„Pärnu jahtklubi mehed tahavad läbi suruda, et siin oleks juba järgmisel aastal Muhu väina regati üks vahefiniš. Nii palju kui olen ise tuttavate soomlastega suhelnud, on nemadki meie sadama suhtes arvestatavat huvi üles näidanud. Väga mõnus sõit olevat Soomest Hiiumaale, sealt Varblasse ning siit omakorda edasi Kihnu või Pärnusse,” on Heino Sabiin optimistlik.

Laia haardega

„Loodame, et sadam toob piirkonda juurde turiste ja muu hulgas kogub populaarsust meie puhkekülagi,” liitub jutuajamisega perenaine Marika Sabiin ja naerab, et juurde tuleb nii tööd kui ka probleeme. „Meil toimub palju kõikvõimalikke üritusi alates ettevõtete suvepäevadest ja pulmadest kuni väiksemate seminarideni. Sadamahoone valmides saame meritsi tulijaid hakata toitlustama. Kel huvi, ka majutama uude sadamahoonesse, mängumaa laieneb,” selgitab ta.

Puhkeküla senistest tegemistest rääkides kinnitab perenaine, et kui suvised nädalavahetused on siin täidetud rahvarohkete üritustega, siis järjest enam on neid, kes eelistavad nädala sees valitsevat rahu ja vaikust.

„Kodulehel kutsumegi inimesi avastama paradiisi pärapõrgus. Asume kaunil Liivi lahe kaldal, eemal linnamürast, suurtest teedest ja asulatest. Meri on siin avar ja liivane, teisalt täis pisemaid ja suuremaid laide. Koht sobib ideaalselt nii perega puhkajale, teelisele, ratturile, romantika ja privaatsuse otsijale kui ka igasugusteks suurüritusteks. Puhkajal on võimalus valida erinevate majutusvõimaluste ja teenuste vahel. Avatud oleme aasta ringi, aga ega hooajalisusest saa üle meiegi. Mõnevõrra hakkab hooaega pikendama sadam ja sellega seotud teenused, sest abikaasal on plaan ehitada hoone, kus saab jahte ületalve pidada ja remontida.”

Lisaks puhkemajandusele ja sadamale tegeleb Sabiinide ettevõte mitme muu valdkonnaga. „Puidutööstus, metsa ülestöötamine, teede hooldus, küttematerjali tootmine, fekaalivedu, pinnasetäitematerjalid, ehitus – oleme lähikonnas valmis ehitanud umbes poolsada maja. Viimased kuus aastat oleme veel kasvatanud lihaveiseid. Praegu on meil töötajaid veidi üle 30, on olnud isegi 58, oleme kõige suurem kohalik tööandja,” kõneleb Varblas sündinud ja kasvanud Heino Sabiin.

„Elanud olen siin, äri ajanud mujalgi Eestis ja piiri taga. Puhkeküla sai ehitatud peamiselt selleks, et proual ja teistel kohalikel naistel tegevust oleks. Investeeringuteks vajalik raha tuleb teenida mujalt, näiteks puidutööstuse toodang läheb peale Eesti veel Ameerikasse ja Inglismaale. Venemaalt ostan saematerjali, kuivatan, hööveldan ja toodan mööblidetaile, aiamööblit jms.”

Kohapealse ehk ääremaal valitseva ettevõtluskeskkonna kohta ütleb ta, et kui mitut valdkonda ei teeks, oleks keeruline pinnal püsida.

„Elanud olen Varblas, äri ajanud mujalgi Eestis ning piiri taga. Puhkeküla sai ehitatud peamiselt selleks, et proual ja teistel kohalikel naistel tegevust oleks,” sõnab Heino Sabiin, toeks abikaasa Marika. Foto: Toomas Šalda