Lillekasvataja: soodne hind meeldib ostjale, kuid pahandab konkurente

Kristel ja Margus Kajastu teevad kõik tööd kasvuhoones ise ning nende kolm last annavad samuti jõukohase panuse.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Kolm kasvuhoonetäit taimi, hobune, ponid, hani, seitse tõukoera kutsikatega, tiigitäis kalu, suured peenramaad, viinamarjad, virsikupuud, võistluskardi ehitus ja kolm koolieelikust last. Kõige sellega saavad hakkama Lillevälja aiandustalu pidavad Margus ja Kristel Kajastu, kelle taimevalikust leiab lopsakaid ampleid koos üllatustega.

Ei Margus ega Kristel pole aiandust õppinud ja ilmselt just seepärast, et neile pole koolis õpetatud, kuidas taimi raamatutarkuse järgi täpselt kasvatama peab, julgevad nad teistest erineda – mõni katsetus läks algul aia taha, mõnest sünnib hitt.

Eriti meeldib Kristelile uusi asju välja mõelda amplitega seoses, nii näiteks sättis ta mullu amplipotti lillede sekka kasvama arbuusitaime, mille vilju võrguga toestas. See idee meeldis paljudele ja tänavugi pakuvad nad ostjaile arbuusiampleid.

Ripp-potis sirguvad veel kurgid, tomatid, Mehhiko minikurgid, tänavu proovitakse esmakordselt füüsaleid amplis kasvatada ja hernedki on potis rippumiseks paika sätitud. Mullu kasvasid neil potis tomatid, „pea alaspidi”.

Margus Kajastu näitab, et amplis sobib kasvatada isegi arbuusi.

FOTO: Urmas Luik/Parnu Postimees

Kokku sai neil tänavu mulda 280 sorti või värvi taimi. Lillede kõrval on omajagu maitsetaimi, mille seast leiab loomulikult midagi haruldasematki, näiteks väga tugeva maitse ja lõhnaga Jaapani ravimünt ja Mehhiko iisop ehk joogile Tarhun maitset andev taim, samuti Hiinas hinnatud ravimtaim viielehine eluväät, mida saab kasvatada nii toas kui ka suvel õues.

Hind loeb

Taimi müüb pere kohapeal otse kasvuhoonest. Esimesel aastal pakkusid nad kaupa sama hinnaga, mis teisedki, aga olid lõpuks sunnitud osa taimi komposti viskama. Pärnust kümmekonna kilomeetri kaugusele tallu saab inimesed kohale meelitada vaid soodsama hinnaga. Eriti tänavu, mil nendeni viival teel remont käimas, on vaja hinnad all hoida, et ostjad ikka vaevuksid sõitu ette võtma.

Margus ise usub, et hinnad on neil Eesti madalaimad, isegi mõned lillepoed on ostnud nende ampleid ja müüvad linnas kallimalt edasi.

Varem käis pere Pärnu turul ja üle Eesti laatadel taimi müümas, aga kolme väikese lapse kõrvalt on seda väga keeruline teha. Selleks tarbeks eraldi inimese palkamine sööks aga kasumi ära.

Margus räägib, et kui nad uute tulijatena üritasid turule siseneda, siis võtsidki suuna, et klientide hankimiseks hoiavad hinna pisut odavama. Paraku pole taimede soodsamalt müümine sugugi soosinud nende suhteid konkurentidega ja omajagu kiusugi on seepärast tunda saadud.

„See on väga karm, kui üritad uue tulijana turule siseneda ja veel odavama hinnaga. Konkurents on lilleäris hästi tihe.”

Kui neil veel oma maadel aeda ümber ja valvekoeri õue peal polnud, üritati korra kasvuhoonet süüdata ja tee äärest on taluni juhatavaid silte välja tõmmatud. Mees arvab, et selle taga on mõni konkurentidest.

„Oh, seda sõimu olen palju saanud,” sõnab Margus. „See on väga karm, kui üritad uue tulijana turule siseneda ja veel odavama hinnaga. Konkurents on lilleäris hästi tihe.”

Elab kasvuhoones

Hinna soodsana hoidmine pole aga sugugi lihtne, tegelikult tuleb selle nimel tervel perel ränka vaeva näha ja mugavast elust loobuda. Kõige pingelisem aeg algab veebruarist, kui saabuvad noortaimed ja peab hakkama kasvuhoonet kütma. Sellest hetkest kuni maikuuni Margus sisuliselt elab kasvuhoones, magamiseks on sinna toodud diivan.

„Ahju on ju vaja pidevalt kütta,” ütleb mees ja seletab, et puid on vaja ahju toppida ööpäev läbi iga paari tunni tagant, aga katsu sa toas elades nii tihti ärgata, riidesse panna ja üle õue lumes sumades kasvuhoonesse tulla, siis tagasi – ja varsti jälle sama ring.

Ehkki kolm last, kellest pisem alles aastane, on nüüd Kristeli õlul, on naine olukorraga leppinud. „Varem maja ja kasvuhoone vahet käies olin nagu zombi ja suurt abi must nagunii polnud,” nendib mees. Pealegi saab pidevalt kasvuhoones olles olukorral kogu aeg silma peal hoida. Ükski kindlustusfirma polnud nõus kasvuhooneid kindlustama ja kui mõni säde valla pääseks, võib kogu nende töövili kiiresti hävineda ja üles jäävad suured võlad.

On ju kõik lillekasvatuses tarvilik taimedest küttepuudeni krediidiga ostetud ja võetud kohustused peab tasuma taimemüügist tuleva rahaga. „Tänavu on teeremont ja seis on praegu kriitiline, aga loodan, et kokkuvõttes jääme ikka kasumisse,” on peremees siiski optimistlik.

Suurema osa taimede hinnast moodustabki kasvuhoone küte. Margus on välja arvutanud, et kui ta kütaks kasvuhoonet pelletitega, moodustaks lilleampli hinnast kuus eurot just küte. Pelletitega kuluks kasvuhoone kütmiseks 10 000 eurot, küttepuudega saab ta hakkama 4800 euroga. Aga tööd nõuab puudega kütmine muidugi rohkem.

Ehkki lillede kasvatamine on raske töö, pole perel kahju oma taimi abivajajatele tasuta jagada. Nii ongi nad juba paar aastat teinud koostööd „Kodutunde” saatega. Margus meenutab, et kord jäi talle kaubanduskeskuse ees silma „Kodutunde” buss, ta astus kohe ligi ja pakkus oma lilli neile tasuta jagamiseks. Nii koostöö algaski. „Hea tunne on saates oma lilli näha,” muheleb mees.

Elu õpetab

Margus töötas varem pikalt ehitajana, aga alatasa jäi palk saamata ja nii saigi ükskord villand ja otsustati oma äri rajada. Kristeli vanemad kasvatasid kurke-tomateid, tütar oli lapsepõlvest saati kasvuhoones tööd rabanud ja seega praktikat kui palju.

Siiski tuli Margusel ja Kristelil üht-teist juurde õppida. Näiteks seda, kui tähtis on õige muld, kuhu taimed istutada. Selleks tuleb jälgida mulla ja kastmisvee pH-d. Omaette teema on väetamine. Igal kogenud kasvatajal on oma väetisesegu retsept, mida kiivalt enda teada hoitakse.

Lillevälja aianustalu kasvuhoones püüavad pilku lopsakad lilleamplid.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Üht-teist on aja jooksul ka aia taha läinud. Sõna otseses mõttes. Margus näitab üht suurt kompostihunnikut ja taamal veel üht. Need on ebaõnnestunud katsetused või lihtsalt müümata jäänud taimed. Mõnikord on inimeste maitset raske ennustada, näiteks mullu jäi müümata hulk valgeid pelargoone. Ostja ei jookse valgele õigele tormi, eestlane eelistab särtsu õievärvi.

Mullu otsiti palju taga peaaegu musta õiega petuuniaid, et teha Eesti 100. sünnipäeva auks sinimustvalgeid lillepeenraid. Kas ka tänavu seda värvi nii palju tahetakse, pole veel teada, aga Lillevälja rahvas on valmis pakkuma.

Tihti lähevad aga müümata jäänud taimed oma pere tarbeks kasutusse. Koduõuel on suur maasikapüramiid, kuhu ülejäänud taimed kasvama pandi, tänavu sai pere aiamaa samal põhjusel suure mustikapeenra.

Praeguses kohas elab pere kuus aastat. Kõik tööd tehakse ise. Isegi kuue meetri kõrguse kasvuhoone suutsid Margus ja Kristel kahekesi püsti panna. „Mul on nii äge naine, saime hakkama, isegi Unikividest tee ladus naine kasvuhoone ette ise,” kiidab mees.

„Hädaldamisest pole mingit kasu, võitlema peab,” võtab Kristel pere põhimõtte kokku.

Populaarne

Tagasi üles