Lühikese kasvuajaga suvelilli külvake otse peenrasse

Kosmose õieilu jagub mitmeks kuuks kuni külmadeni välja.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Mai teises pooles on sobiv aeg külvata suvelilli otse peenrasse. Lühikese kasvuperioodiga lilli võib külvata kevadel mitmes jaos paarinädalaste vahedega, siis jagub õie­ilu pikema aja peale.

Peenrasse külvatakse neid suvelilli, mis ei talu pikeerimist ja istutamist või millel on lühike kasvuperiood, seega tavalised peenrasse külvatavad lilled. Peenrasse võib külvata ka neid lilli, millel on lühike ettekasvatusaeg.

Tavalised peenrasse külvatavad lilled on rukkilill, saialill, klarkia, sametlill, mustköömen, läänemagun, kukemagun, jaanikakrad, reseeda, öölevkoi, harilik kosmos jpt. Aiapoodides on kevaditi müügil lisaks vanadele tuttavatele huvitavaid vähetuntuid liike, millest paljud ei vaja ettekasvatust, näiteks lamekeelne laija, maadia, malkolmia, päine ja kolmevärviline giilia.

Lühikese kasvuperioodiga lillede iga on külvist seemnete valmimiseni 1–2 kuud, sellised on näiteks kaunis kipslill, punane koeratubakas, sarik­ibeeris, giiliad, varesjalg, aed-levkoi, vaariklill, kukemagun, mustköömen.

Lühikese ettekasvatusajaga lilled alustavad õitsemist ettekasvatatud taimedest vaid paar nädalat hiljem, samas jääb ära tülikas taimede ettekasvatamine. Sellised liigid on näiteks safloor, trompertlill, aedaster, paberlill, hurmine tähtpea, harilik kosmos, pruudisõlg, mungalill, rõngaslill, nemeesia, päevakübar, sanvitaalia, tukalill, ämbliklill, lillhernes, ilukapsas jt.

Need, mis ei talu pikeerimist ja istutamist, on näiteks varesjalg, adoonis, läänemagun, kukemagun, rukkilill, kuldlill, põdema jääb päevalill.

Millal külvata

Suvelilli võib külvata nii kevadel kui ka sügisel. Kevadel väga vara, kohe, kui maa on harimiseks valmis, võib külvata selliseid lilli nagu kukemagun, läänemagun, varesjalg, adoonis, rukkilill, saialill, lillhernes, laija, suureõieline lina, kivikilbik, malkolmia, öölevkoi, vaariklill, mustköömen, nisulill, puhmikmalts, koeratubakas, sarik­ibeeris, peegellill, lakkoder, maarjaohakas. Neid lilli võib külvata ka sügisel hilja, oktoobris.

Tavaline külviaeg on siiski mai teine pool. Sel ajal külvatakse enamik lilli, teiste seas kosmos, pruudisõlg, päevalill, soo-härjasilm, sametlill, klarkia, rebashein, kivikilbik, jaanikakar, kolmevärviline kassitapp, kollinsia, värv-neiusilm, koeratubakas, lehtertapp, lupiin, kuldlill, ussikeel, emiilia, kipslill, päevalill, portulak, reseeda, kirju salvei, libliklill, jänesesaba, suur värihein, rebashein.

Suvel või kevadel külvatavatest liikidest õitsevad järgmisel aastal näiteks habenelk, sõrmkübar, tokkroos, mets-kuukress. Harakalatva on sobivam külvata juulis.

Kuidas külvata

Peenrale külvata ridadena, siis on hea harvendada ja leiab noored taimed kenasti üles. Read peenras võivad olla eri suunas.

Suuremad seemned tuleb külvata üksikult või mõni seeme ühte pessa, näiteks päevalill, pruudisõlg, harilik kosmos, safloor jne.

Väikesed seemned puistatakse mulda reana. Külvamisel tuleb vaadata idanevuse protsenti, kui see on väike, külvata tihedamalt, kui mitte, võib külvata hõredamalt, kuid varuga. Kõik seemned ei pruugi siiski tärgata, kas satuvad liiga sügavale või jääb niiskuse puudusel idanemine kesiseks.

Külvatud seemnetele tuleb panna nii palju mulda peale, kui suur on seeme. Mõnele seemnele ei ole vaja üldse mulda peale panna, sest väikesed seemned langevad ise mullasõmerate vahele. Kui katta need paksu mullakihiga, ei suuda need tärgata.

Kuiva mulda pole mõtet külvata, ikka parajalt niiskesse mulda. Külvi kastmine kohe pärast külvamist pole ka hea mõte, siis tekib savimuldadele koorik ja tõusmetel on palju raskem tärgata. Seetõttu on kuiv muld tarvis eelnevalt korralikult märjaks kasta.

Idanemise kiirendamiseks võib külvid katta kattelooriga, see kaitseb öökülma eest ja aitab hoida niiskust. Kui tõusmed on ilmunud, tuleb katteloor eemaldada pilves ilmaga või õhtupoolikul. Öökülma suhtes pole tundlikud näiteks lillhernes, saialill, rukkilill, jaanikakrad, magunad, varesjalg, ussikeel, lina.

Lühikese ettekasvatusajaga lilled alustavad õitsemist ettekasvatatud taimedest vaid paar nädalat hiljem, samas jääb ära tülikas taimede ettekasvatamine.

Tärganud taimi on vaja harvendada. Harvendada kaks korda, esimest korda idulehtede faasis 5 cm peale – väikesed taimed tiheda külvi korral, teist korda paar nädalat hiljem õigele kaugusele. Pesadena või üksikult külvatud lilledel jääb harvendamine ära. Kui ühte pessa sattus mitu seemet, jäetakse tugevam alles.

Kuivadest ja soojadest piirkondadest pärit lilled on tundlikud külma ja jaheda ilma suhtes, näiteks kuldlill, sametlill, nemeesia, libliklill, portulakk, ööpalsam, pruudisõlg. Sellistel suvedel on nende õitsemine tagasihoidlik, oma täit ilu need ei näita, nende kasv jääb kängu ja neid võivad tabada seenhaigused.

Et lilled õitseksid kauem, tuleb vanad õied ära näpistada. Kui lilli on vähe, jõuab seda teha. Teine võimalus on kasvatada pikalt õitsvaid liike. Pika õitseajaga peenrasse külvatavad liigid on näiteks rebas­hein, tukalill, jaanikakar, värv-neiusilm, harilik kosmos, saialill, teelehtjas ussikeel, kuldlill, läänemagun, päevalill, suureõieline lina, kivikilbik, reseeda, mungalill, pruudisõlg jpt. Vähetuntud liikidest maadia ja kapimaa ööpalsam, millel õied avatud pilves ilmaga ja öisel ajal.

Õied meeldivad putukatele

Igasuguseid putukaid tõmbavad ligi lilled, mis lõhnavad ja on erksavärviliste õitega.

Putukaid on erinevaid, enamasti himustavad nad lilledelt nektarit, näiteks kõigile tuttavad mesilased, kimalased ja liblikad.

Õisi külastavad ka mardikad, mõni neist maiustab õielehtede kallal. Kui mardikaid on palju, on neid tarvis tõrjuda mõne taimeleotise või rohelise seebi lahusega. Kui mõni üksik, siis selle võib kaugemale viia, näiteks kuldpõrnika, kes suuremat kahju ei tee ja on ilus vaadata. Mõni mardikas on lilledel selleks, et süüa endast väiksemaid putukaid, las ta siis toimetab seal.

Mesilastele meelepärased liigid on rukkilill, elegantne klarkia, kollinsia, moldaavia tondipea, sarikibeeris, rõngaslill, käokannus, kivikilbik, türgi must­köömen, reseeda, päevakübar, kirju salvei, hurmine tähtpea.

Kimalastele meeldib näiteks hiidiisop, mida võib kasvatada ka üheaastasena, kuid mis meie kliimas talvitub vaid soodsa talve korral, kui pole lumeta külma.

Tähelepanu! Mõned suvelilled on mürgised – suvi- ja sügisadoonis, ussikeel, läänemagun, kukemagun, unimagun, varesjalg, käokannus, õisoa seemned toorelt ja nisulille seemned.

Populaarne

Tagasi üles