Kuidas leida kiirtempos 200 töötajat?

Kuna tootmine on paljus automatiseeritud ja mitme tootmisliini juhtimine käib arvutite abil, on tarvis tavakasutaja tasemel arvutikasutamise oskust. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Metsä Woodi Pärnu kasevineeritehase ehitus algas 2017. aasta kevadel, tööd alustati eelmise aasta augustis. Toormaterjalina kasutab tehas kvaliteetset Soome päritolu kasespooni, mida toodetakse Metsä Woodi spoonitehases Kesk-Soomes.

Praegu lähenetakse täisvõimsuse saavutamisele, käivitatud on kõik tootmisliinid. Siin töötab üle 170 inimese, mõnikümmend töökohta on veel vabad.

Tehast käivitades oli ettevõtte juhtide üks põhiülesanne leida töötajad. Pärnus pole varem vineeritööstust olnud, piirkonnas on tööpuudus sisuliselt olematu, vaja on mitusada motiveeritud töötajat, tööandjad kurdavad meedia vahendusel töötajate puuduse üle jne. Tegutseda tuli kiirelt ja tõhusalt. Maa Elu uuris tehase personalijuhilt Merite Liidemaa-Pärnalt, kui kaugele on kollektiivi komplekteerimisega jõutud.

„Kooskõlas tootmise arenguga oleme uusi meeskonnaliikmeid aasta jooksul järjest järk-järgult kaasanud. Meil on ametis 160 tootmis- ja 15 administratiivtöötajat. Selle aasta algul käivitus kaheksa uut liini, mille kolmes vahetuses tööle rakendamiseks otsime praegugi uusi töötajaid, tootmistöölisi ja operaatoreid.

Täisvõimsuse peaksime saavutama 2020. aastal, aga palju tööd on veel teha. Töötuse määr on Pärnus madal, seetõttu on igal siinsel ettevõttel tublisid inimesi leida raske. Meie tehase kui uue tulija vastu on tööotsijatel või töökohta vahetada soovijatel esialgu rohkem huvi, kuid meie meeskond peab täisvõimsusel töötamiseks koosnema ligi 200 inimesest ja see komplitseerib olukorda. Samuti ei toeta maakonna ühistranspordiliinide graafikud mitme vahetusega tööd. Seetõttu on kaugemalt tööle tulijatel ilma isikliku transpordita vahetustega tööks sobival ajal kohale jõuda keeruline või lausa võimatu,” kirjeldab Liidemaa-Pärn.

Tööle tulijatelt ei eelda Metsä Woodi Pärnu tehas erilisi oskusi, kasuks tuleb töökogemus tootmistööl ja -keskkonnas, et väljaõpe sujuks kiiremini. „Kuna meie tootmine on paljus automatiseeritud ja mitme tootmisliini juhtimine käib arvutite abil, on tarvis tavakasutaja tasemel arvutikasutamise oskust. Kõige olulisem on siiski tahe uued oskused omandada ja teha meeskonnatööd, samuti soov panustada energiat ja oskusi meie meeskonnas pikaajaliselt,” lisab ta.

Meeskond kui tervik

Metsä Woodi Pärnu vineeritehas on ajakohane tootmisüksus, kus lisaks uutele tootmisliinidele on mõeldud töötajate heaolule. Kollektiivi kasutuses on ventileeritavate kappidega garderoobid, mugavad puhkeruumid koos kööginurkadega, seda ka tootmisalal, söökla, täiskomplekt kvaliteetseid isikukaitsevahendeid. Vajadusel hoolitseb tööandja erivahendite eest. Näiteks kui on vaja, tellitakse töötajale just temale sobivad optilised kaitseprillid. Koostööpartnerite juures saavad inimesed end füüsiliselt vormis hoida.

„Peame väga tähtsaks töötajate koolitamist, seda nii teoreetilise kui ka praktilise väljaõppe osas. Prioriteet on tööohutusteadmised. Kaasame töötajaid töökeskkonna parandamisse ja arendamisse, kõik ettepanekud on teretulnud. Ühtlasi anname oma töötajatele regulaarselt tagasisidet: kuidas ettevõttel läheb, mis on hetkel teoksil, millised on tulevikuplaanid. Kogu meeskond on tervik,” on Liidemaa-Pärn veendunud. „Eks igal ettevõttel on oma strateegia, kuidas häid töötajaid enda juurde meelitada. Sageli üritatakse keskenduda vaid töötasule, meie soovime pakkuda muidki lisaväärtusi.”

Kindlasti ei tee töötajate leidmist lihtsamaks töö kolmes vahetuses. Öövahetused on peamine takistus, miks ei saa otsustada Metsä Woodi kasuks. „Alati ei ole võimalik isiklikku elu korraldada nii, et saaks öösel kodust eemal olla või ei kohane organism öösel töötamisega. Takistusi võib olla teisigi, näiteks ei sobi meie tootmiskeskkond või -graafik, leitakse kodule lähemal asuv või suuremat töötasu pakkuv töökoht jms. Oleme alati väga tänulikud, kui saame oma kandidaatidelt tagasisidet, mis põhjusel pakkumisest loobuti,” räägib Liidemaa-Pärn.

Õppimine on huvitav

Metsä Woodi tööle tulija väljaõpe algab töösuhte ja kontserni põhimõtetega tutvumisest. Igale töötajale määratakse kindel liin. Koolituse ja juhendamise käigus vaadatakse üle liini manuaalid, kasutus- ja ohutusjuhendid. Juhendav operaator on töötaja kõrval seni, kuni on kindel, et uus tulija on iseseisvalt võimeline ülesandeid korrektselt ja ohutult täitma.

Personalijuhi sõnul näitab senine kogemus, et töötajad on uute oskuste omandamisest igati huvitatud. „Töökohapõhist väljaõpet teevad oskajad kogenumad operaatorid. Enamik meie töötajaid on läbinud kuuepäevase vineeritootmise teoreetilise koolituse, mis annab ülevaate tervest tootmisprotsessist. Laiemad teadmised annavad kindlama tunde oma töölõigul toimetades. Lisaks korraldame tööohutuskoolitusi.”

Tööle tulijatelt ei eelda Metsä Woodi Pärnu tehas erilisi oskusi, kasuks tuleb töökogemus tootmistööl ja -keskkonnas, et väljaõpe sujuks kiiremini.

Uude tehasesse on tööle asunud neidki, kes varem leiba teeninud täiesti teisel alal: endised klienditeenindajad, kokad, takso- või veokijuhid. „Nende jaoks, kes pole varem tootmises töötanud, on keerulisem harjuda tootmiskeskkonna ja töö intensiivsusega. Harjuda tuleb isikukaitsevahendite igapäevase korrektse kasutamisega. Mitte kõik tootmisettevõtted ei nõua seda nii kategooriliselt, kuid Metsä Groupi, mille koosseisu kuulume, esimene prioriteet on töötajate turvalisus. Selles me kompromisse ei tee,” kinnitab Liidemaa-Pärn.

Nagu igas ettevõttes on siingi tulnud töölesoovijale mõnikord eitavalt vastata. „Põhjused on erinevad. Me ei saa näiteks pakkuda erandeid töövahetustes või -graafikutes, tuleb ette sedagi, et töötasu ootus on meie palgasüsteemi jaoks liiga kõrge või soovitakse tööle tulla ajutiselt ehk väga lühikeseks ajaks. Kuna meie tegevuses on meeskonnatöö tähtis, siis hindame muu hulgas kandidaatide isikuomadusi ja sobivust meeskonda.”

Sugu, vanust ja rahvust ei küsi

Töö Metsä Woodi tehases sobib personalijuhi kinnitusel nii meestele kui ka naistele. Praegu on kollektiivis umbes 40 protsenti naisi ja 60 protsenti mehi. Töötajate vanuseline skaala on lai, head tööd teevad nii väga noored kui ka eakamad töötajad. Kõige nooremad on alla 20- ja vanemad üle 60aastased.

Liidemaa-Pärn kiidab Eesti Töötukassat. „Meie koostöö nendega algas juba enne tehase hoone valmimist. Oleme sealt saanud palju tuge ja nõu Pärnu tööjõuturu ja töötukassa teenuste osas. Osaleme nende korraldatud töömessidel ja muudel üritustel, mis võimaldavad jõuda töölesoovijateni.”

Enamik Metsä Woodi meeskonnast on pärnakad või elavad üsna lähedal maakonnas. „Kuna väljastpoolt Pärnut, nii-öelda ühest kandist käib meil üksikuid inimesi, siis eraldi bussitransporti me praegu organiseerinud ei ole. Küll aga toetame sõidujagamisteenust, kui samast piirkonnast käib mitu töötajat tööl kaastöötaja transpordiga.”

Pärnu tehase meeskond on üsna rahvusvaheline, siin töötab eestlasi, soomlasi, venelasi, lätlasi, ukrainlasi, valgevenelasi. „Sõltumata rahvusest või kodakondsusest on tegemist siiski ühe suure ja tubli meekonnaga. Kaugemalt tulijatele pakume sisseelamise ajaks majutust, kuid seda vajadust ja võimalust hindame alati juhtumipõhiselt, mitte kõigile valimatult. Sel ajal saab töötaja leida endale sobiva elukoha, et pikemalt Pärnusse ja meie tehasesse jääda,” selgitab Liidemaa-Pärn.

Intensiivset töötajate leidmise perioodi tagantjärele hinnates ütleb ta, et see on olnud väga huvitav ja hariv võimalus kohtuda paljude inimestega, kellest igaühel on oma lugu jagada. Tihtipeale on ettevõttel või tööandjal nendest mõndagi õppida.

Aga kui sama protsess tuleks uuesti läbi teha, kas teeks midagi teisiti? „Kasutaksime ära positiivsed ja vähem positiivsed õppetunnid, mis Pärnu tehase käivitamisel saime. Samas on iga taoline olukord unikaalne ja hoolimata suurtest kogemustest ei saa kõiki asju ette teada,” ütleb Metsä Woodi Pärnu tehase personalijuht.

Kas võõrtööjõud mõjutab üüriturgu?

Arco Vara Kinnisvarabüroo Pärnu osakonna müügijuhi Krista Nõmme sõnul pole teistest riikidest tulnud tööjõu kasutamine Pärnumaa ettevõtetes kohalikku üüriturgu mõjutanud. „Kinnisvaraomanikud ei ole altid oma varasid töölistele üürima. Suund on pigem see, kus tööjõu rentimisega tegelevad firmad on endale ise soodsa hinnaga kinnisvara ostnud, et seda välja üürida.”
Lahe Kinnisvara Kesk-Eesti piirkonna juht Karin Lapp kinnitab, et Viljandimaal ei soovita oma vara teistest riikidest tööle tulnutele meelsasti üürida. „Pigem ollakse nõus üürima juhul, kui tasutakse kõrgemat üüri, elamispind on kehvemas seisukorras ja üürileping sõlmitakse võõrtööjõudu kasutava ettevõttega. Omanikud kardavad, et nende vara ei hoita ja hiljem tuleb remonti teha. Kuna nüüd pannakse üürilepingutesse ka säte, et kui vara ei ole samas seisukorras kui enne üürile andmist, siis ettevõte on kohustatud korteris uuendusremondi tegema. Kindlasti saab neilt suuremat üürisummat küsida, sest enamik neid üüriliseks ei soovi. Väikelinnades ja asulates on üürikortereid üldiselt üsna vähe.”