/nginx/o/2019/05/29/12211794t1h8008.jpg)
Tallinna-Tartu maantee ääres Paia ristis teeb 30. mail uksed lahti Alexela tankla koos Tikupoisi kohvikuga. Lastele mänguväljak, teelistele pesemisvõimalus, janustele Tikupoisi vesi või õlu, väliturg, pangaautomaat – koha eestvedajad on proovinud leida miljon põhjust, miks maanteelt Imavere juures korraks maha keerata.
Kui Maa Elu mai keskel Paia risti satub, tundub, et tankla koos kohvikuga on juba avatud: parkla on täis autosid, inimesi ja sagimist on iga nurga peal. Mulje on ekslik, käsil on hoopis viimased ehitusnädalad, kus kõik on justkui valmis, samas üüratult palju on veel teha. Tööd jagub tankla teenindussaali ja kohvikusse, hoone välisfassaadi juurest leiab mitu tõstukit, parklas töötab asfaldipuhastusmasin ja haljastustöö kogub hoogu.
Ehitus algas Paia ristis mullu novembris. Krundi omaniku, ASi Johnny juhatuse liikme Urmas Johansoni kinnitusel on töö edenenud plaanipäraselt. „Ehitajaga (Evicon Ehitus) on olnud väga hea koostöö. Noored mehed, tahavad ennast tõestada ja me pole pidanud neis pettuma,” ütleb ta kiirtuuri tehes.
Tikupoisi kohviku üks kaasomanik, toitlustusettevõtja Priit Palk räägib, et Tallinna ja Tartu vahet on ta sõitnud juba palju aastaid. Pikkadel maanteekilomeetritel tekkiski mõte ühest viisakamat sorti toidukohast, mis pakuks teelisele midagi kiirtoidust etemat. „Ükskord sattusin Urmasega kokku. Tema maa, minu ideed, tema ideed ja sellest kõigest sündiski see, mida praegu on Paia ristis näha. Mõtlesin, et kui üks kord teeme, siis juba korralikult.”
Kuigi hoone on üks, tankla teenindussaal ja kohvikuosa on omavahel ühenduses, töötajad jagavad riietus- ja puhkeruume, siis päris seda, et kohvik on samamoodi ööpäev läbi lahti, oodata ei tasu. Priit Palk selgitab, et arvatavasti on kohvik olenevalt hooajast avatud kl 10–22.
Mida uuest kohvikust küsida tasub? Kuidas on kohaliku toorainega?
„Tikupoisist tasub küsida hästi ja südamega tehtud toitu. Mõelnud oleme eri kliendigruppidele, spordimeestest veokijuhtideni. Päevapraad maksab 5 eurot. Müüme kohapeal valmistatud pagaritooteid. Edaspidi hakkab kohvik tanklapoodi ka lisatooteid tegema: võileivad, salatid, muud valmistooted,” loetleb Palk. „Eelistame kohalikku toorainet. Plaan on teha koostööd ühe kurgikasvatajaga, meiega on ühendust võtnud ka jahimehed.”
Sakala on kirjutanud, et valmiva söögikoha ristiisaks võib nimetada seal lähedal seisvat Mulgi mehe kuju. Tikumotiive näeb kohviku laes ja seintel. Kunagi Viljandis toodetud tikutoosidelt tuntud punamusta värvi kujundust võib leida teenindajate vormirõivastelt, neilt tasub küsida ka Tikupoisi omatooteid, näiteks õlut ja vett.
Söögisaalist leiab ka neli majakest, mis pakuvad sööjatele privaatsemat olemist. Tahad süüa ja samal ajal kiikuda? Saad! Lapsed soovivad mängida? Palun, majake ootab.
Tanklas saab tööd 12 ja Tikupoisi kohvikus veerandsada inimest. Puudu on vaid pagar-kondiiter. „Mulle tundub, et maapiirkonnas elavad inimesed on alalhoidlikumad, töökohta kergesti ei vaheta. Kes kardab vanast töökohast ilma jääda ja kes pole kindel, kuidas uuel kohal minema hakkab,” arutleb Palk.
Töötajad leiti lähipiirkonnast, enamasti Põltsamaa ja Järva vallast. Tikupoisi peakokk tuli kodukanti Imaverre tagasi Tallinnast.
Vaatame õues ringi. Kompleksi parklast, kuhu peaks mahtuma vähemalt 95 sõidu- ja 12 veoautot, leiab autosuvilatele mõeldud tühjenduskoha, seal saab olema lastele mänguväljak, valmivad välimüügiletid. Teelisi ootavad tasulised pesemisruumid.
On räägitud, et uuest tanklast saab tulevikus autokütusena CNGd (surugaasi). Urmas Johanson selgitab, et kõik maaalused tööd on neil tehtud, kuid CNG tankimisvõimaluse lisandumine sõltub Alexelast.
Kui see tuleb, oleks see esimene CNG tankla Järvamaal. Aasta jooksul peaks tankla-kohviku juurde tulema ka pakiautomaat.
Enam kui veerandsada aastat toonast Imavere valda juhtinud ja praegune Järva valla volikogu esimees Jüri Ellram kõneleb, et selline tankla-kohvik Paia ristis oli tema ammune unistus.
Ta mäletab eredalt 2000. aastate algust, kui ta koos tudengitega lasi fantaasial lennata ning üheskoos kavandati ristmiku tulevikku. Üht kandvat rolli kandiski seal tõmbekeskus: pood, kohvik või tankla, mis paneks autojuhid maanteelt maha keerama ning annaks ka kohalikele põhjust läbi astuda. Nii nagu maanteeäärne kaubandus põhjamaades toimib. Piisab heast asukohast, suurt linna ei peagi kohe kõrval olema. „Kus masinad liiguvad, seal liigub ka raha,” põhjendab Ellram.
Imaveres on põhikool, lasteaed, rahvamaja, muuseum, rahvamaja, võimla, kõrts, valla teeninduskeskus, raamatukogu, noortekeskus, päevakeskus, kaks toidupoodi. 2019. aastal piirkonna arengust rääkides tunnistab Ellram, et kuigi neil on suurtööstust, Imaveres ehitatakse ja arendatakse, kahaneb nende elanikkond nagu kogu Järvamaal. Noored ei jää kodukohta, seda näitab Ellrami arvates sündide arv piirkonnas.
„Pluss on muidugi ka. Meil on meeletult ettevõtlusesse ja töökohtade loomisse investeeritud, kuid näiteks elamuehitusega oleme ajale jalgu jäänud,” nendib ta.
/nginx/o/2019/05/29/12211796t1hc8d4.jpg)
„Praegu on vaba elamispinda leida raske. Kõik, mis üüri- või müügiturule tuleb, on kohe läinud. Kust peaks siis töömeheteed alustav noor peale hakkama?”
Elukohaprobleemile peaks leevendust tooma 18 korteriga üürimaja, mis valmib hiljemalt 2021. aasta sügiseks. Jüri Ellram loodab, et maja on püsti juba järgmisel aastal. „Loodame üürimajaga kummutada levinud seisukohti, näiteks seda, et maale uut üürimaja ehitada ei tasu,” avaldab ta. „Ka puidust saab ju korrusmaju ehitada. Kuna oleme tugev puidupiirkond, siis järgmine samm võikski olla suurem puitmaja. Toimiks see ju ka reklaamina.”
Kui tippajal oli elanikke umbes 550, siis praegu elab Imaveres sadakond inimest vähem. Suurtööstused on piirkonda toonud sadu töökohti, paljud käivad tööle kümnete kilomeetrite kauguselt. Jüri Ellram pakub, et kaks kolmandikku on kaugemalt tulijad.
„Suure tankla ja söögikoha rajamine on piirkonna arengus uus etapp. Selline kohvik ehitatakse vaid siis, kui ettevõtja on kindel, et kliente jagub,” arutleb ta. „Paia risti ehitamist on ettevõtjal olnud aega planeerida paarteist aastat. Minu unistustest on täna seal avanev pilt juba suuremaks kasvanud. Juba sarikapeol oli uue koha mastaapsust näha.”
Antud maatüki ostis toonaselt Imavere vallalt Johnny AS juba 2005. aastal. Sinna plaaniti rajada tankla, täiesti tavaline tankla. „See, et praegu kerkib siia tankla koos sellise kohvikuga, on viimase paari aasta töö vili. See pole kindlasti tüüplahendus,” sõnab Johanson. „Asi kukkus minu hinnangul väga hästi välja ja selline tankla-kohvik sobib Paia risti päris hästi.”
Kiidusõnu ütleb Urmas Johanson arhitektuuribüroole Luhse & Tuhal.
Kuna Favora tanklaketi endisel omanikul ASil Johnny enam ühtegi tanklat ei ole, algas uues kohas koostöö Alexelaga.
Asukoht otse Tallinna-Tartu ja Imavere-Viljandi maanteede ääres on väga hea. „Me ei räägi vaid tavalisest maanteeliiklusest, vaid ka Imavere kandis asuvatest suurtööstustest ja neid teenindavatest veoautodest. Klientuuri peaks jaguma,” lisab Priit Palk.
„Mida kiiremini edeneb neljarealise Tallinna-Tartu maantee ehitus, seda suuremaks kasvab koha väärtus. Kogu Lõuna-Eesti keerab ju Paia ristist Viljandi poole maha,” arvab ka Jüri Ellram.
Kuidas Tikupoisi kohvikut ja Alexela tanklat üles leida?
Tallinna poolt tulijale hakkab tankla-kohvikut reklaamima 17 meetri kõrgune reklaamtulp. Tartu poolt tulija tähelepanu peaks võitma piirkonna suurim leed-ekraan. Kes ikka ei leia, siis tankla-kohviku taga kõrgub rapsitehas.
Mis saanuks Imaverest ilma puidutööstusteta, seda endine vallavanem Jüri Ellram ette kujutada ei oska. „Selliseid piirkondi on Eestis piisavalt palju. Kahjuks.”
Kommentaar
Ra Luhse
arhitekt
Leidsime, et niivõrd väärikas asukohas peab olema väärikas maja.
Üritasime selle hoonega luua tavapärasest teistsuguse, n-ö kineetilise vormi, mis annaks edasi liikumist. See erineb kindlasti tavatankla arhitektuurist.
Kuna hoonel on kaks funktsiooni, tankla ja toidukoht, lõime neile kaks eri mahtu, mõlemal hooneosal on oma varikatus. Tankla ja kohvik on küll omavahel sõbralikult koos, kuid teatud dialoogis.
Meie töölaualt on tanklaprojekte ennegi läbi käinud. Ikka on nii, et väga palju sõltub kohast ja kontekstist. Kui on huvitav ja tähtis koht, siis on hea meel, kui tellija otsustab teha maja, mis on ka natukene maamärgiks. Nüüd on Imaveres domineerivatele tööstusobjektidele vastukaaluks üks väike ja lahe kineetiline arhitektuuriteos.
/nginx/o/2016/01/20/4890105t1hea1c.jpg)