Kutsekoolid pingutavad täiskasvanute nimel

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli 350 ruutmeetri suurune masinate remondi- ja hooldushall.

FOTO: Marko Saarm/Sakala

Järvamaa Kutsehariduskeskuses saab õppida 13 valdkonnas 50 õppekaval, neist enamikule on oodatud täiskasvanud õppurid. Igal aastal alustab vähemalt üks uus eriala.

Kooli õppe- ja arendustöö üksuse juhataja Külli Marrandi ütleb, et märtsist alanud vastuvõtt näitab, et tänavugi on populaarsed pottsepp-selli, põllumajanduse, loomaarsti abilise ja tegevusjuhendaja erialad. Kuna vastuvõtt kooli toimub siiski 13. augustini, on vara veel midagi täpsemalt öelda.

Töö leidmisega muret pole

Marrandi selgitusel on neil soov igal aastal alustada vähemalt ühe uue eriala või õppesuunaga ja nii juba 2010. aastast. Uued erialad tulevad tööturu vajaduste järgi ja koostöös tööandjatega. „Tänavu alustab sügisest meil kutsehariduse õppel soomustehnika tehnikmehaanik. Neid spetsialiste on vaja Tapa sõjaväeosale ja sinna nad tööle ka asuvad. Ehitusettevõtetele hakkame õpetama kaldkatuse ehitajaid ja maalreid ning kutsekeskhariduse õppes sisetööde elektrikuid,” lausub ta. Kutsekool ongi Marrandi meelest selleks, et tööandjate soove täita. Erialal käib õppetöö nii mitu aastat, kui on vaja tööturule spetsialiste. „Tööturumuutused on kiired ja meie kool proovib ajaga kaasas käia.”

Nii pole ka kutseharidussüsteemi õppima suundujal tööd leida raske, pigem värvatakse õpilased tööle juba õppimise ajal, kui nad ei tule õppima juba kindla suunamisega mõnest ettevõttest. „Näiteks põllumajanduse eriala õpilastel on pärast praktikat kõikidel töökoht olemas ja neil on võimalus isegi valida, kuhu tööle minna. Koolile tuleb palju tööpakkumisi. Kes on vähegi tegija, leiab endale koha ja saab veel valida ka,” täpsustab Marrandi.

Põllumajandust tuleb õppima noor, keda huvitavad suured masinad, hobuhooldaja ja loomaarsti abilise erialale astujale pakuvad huvi loomad. Elukoht pole siin üldse oluline, vaid huvi maaelu ja aina rohkem ka looduses toimuva vastu. „Kesk-Eestis asuvasse kooli tullakse õppima kõikidest Eesti maakondadest ja nii maalt kui ka linnast,” kinnitab Marrandi.

Aina rohkem on õppurite seas täiskasvanuid, seda ajast, mil alustati sessioonõppega täiskasvanutele. Töökohapõhine õpe tõi täiskasvanud õppureid veelgi juurde. Lisaks täiendkoolituse kursused, kus osaleb aastas üle 2000 inimese. „Nüüdseks on suurem osa õppuritest täisealised ja esimene aasta üle pika aja on meil koolis üle tuhande õpilase. Aastaid pingutasime, et õpilaste arv püsiks 700–800 ümber,” tõdeb Marrandi.

Samas toonitab ta, et põhikoolijärgsete õppijate arv on jäänud samaks, ka erialavalikuid neile. 50 õppekavast vaid üheksa on neile mõeldud. Õpilaste arv on tõusnud just lisandunud täiskasvanute arvelt. „Oleme õnnelikud, et kutsekool on aina populaarsem täiskasvanud õppijate seas, kes soovivad elukestva õppe kaudu omandada aina uusi ning eluks vajalikke teadmisi ja oskusi.”

Olustvere köidab isasid ja poegi

Põllumajanduserialale õppima asunul on enamasti seos maaga. Mitmel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli tulnul on selleks eeskujuks kooli omal ajal läbinud isa.

Olustvere kooli direktor Arnold Pastak kinnitab, et nende kooli teatakse tulla eelkõige põllumajandust õppima ja seda üle Eesti. „Põllumajandust õpetame väljakujunenud headuses ja seda joont püüame ka hoida. Midagi uut juurde arendada pole väga plaanis,” lausub ta.

Ka teistel erialadel on kool leidnud turul kindla koha. Toitlustamise ja maaturismi erialade kõrval on viimastel aastatel lisandunud rahvuslik käsitöö, mis seostub hästi mõisakooli taustaga, samuti taasavatud mesinduse grupid. „Soovime olla kool oma traditsioonidega, veidraid erialasid me juurde nuputama ei taha hakatagi,” kinnitab ta.

Aina rohkem on õppurite seas täiskasvanuid ja seda ajast, mil alustati sessioonõppega täiskasvanutele.

Õpilasi on koolis rohkem põllumajandusvaldkonnas ja see on Pastaku meelest mõistetav. Samuti pole heal spetsialistil erialast tööd leida keeruline. Kõik saavad tööd, kes tööd teha tahavad. Küsimus on Pastaku teada vaid palga ja töötingimuste sobivuses, aga see pole enam kooli teha. „Noored on töötasu osas valivad, kuid Olustvere kooli haridusega põllumeestel ja kokkadel pole kindlasti muret, neil on tööd rohkem kui küll, kui nad on valmis pakutavatel tingimustel tööle asuma,” kinnitab ta. Paljud tulevad õppima juba oma talumajapidamisest või muust maaeluga seotud ettevõttest. Ka praktikakohtade pakkumisi tuleb kooli sisse rohkem, kui neil õpilasi on. Nii usub Pastak, et põllumajandusharidusega inimesi tööturul töötuna olla ei saa.

Maaeluga seotud erialale õppima asunul on enamasti seos maaga, kas vanemate või vanavanemate kaudu. Üksikud tulevad Pastaku andmetel ka linnast, kuid neilgi on kokkupuude maaeluga, kasvõi suvevaheajal. „Lihtsalt niisama maaelu lamp põlema ei löö. Rohkem on neid poisse, kes juba põhikoolist teavad, et tahavad saada põllumeheks, ja tulevad just Olustvere kooli, mille on omal ajal läbinud isa,” lausub ta. Selliseid näiteid tuleb Pastakul meelde kohe mitu.

Õppima tullakse ka kõrgkooli diplomiga

Enamik õpilastest on ka Olustveres täiskasvanud, sest põhikooli järel on õpilasi kutseharidust omandama saada jätkuvalt keeruline. Ühiskondlik hoiak on siiani põhikool – gümnaasium – kõrgkool. Nii pole imestada, et pärast põhikooli kutsekooli tulnute protsent pole aastatega muutunud. Lisandunud täiskasvanud õppurid on tõstnud Olustvere õpilaste keskmise vanuse juba üle 25 aasta. Selline viimase viie aasta suundumus Pastaku meelest jätkub.

„Mitmed tulevad kutset omandama kõrgkooli diplomiga. Neid õppureid on rohkesti juba nii käsitöö kui ka mesinduse õpilaste seas. Põllumeeste erialadelgi, sest toetuste saamiseks peab olema viienda taseme kutsetunnistus.”

Täiskasvanud õppurite erialadele käib vastuvõtt aasta ringi ja õppetöö alguski pole ammu enam vaid 1. september. Põhikoolijärgsetele erialadele algas vastuvõtt mai algul ja kestab kuni augustini, õppeöö algab tavapäraselt 1. septembril.

Olustveres on õpilasi 700 ringis, neist põhikoolijärgseid 230. Suurim soov on säilitada sama õpilaste arv, kuid see on Pastaku teada suur proovikivi just põhikoolijärgsete õpilaste osas. „Lihtsalt see vanusegrupp on nii väike. Kui headel aegadel oli aastas 24 000 põhikooli lõpetajat, siis tänavu kõigest 14 000 ja maapiirkondades on neid üsna vähe,” nendib ta.

Populaarne

Tagasi üles
Back