Esnat teavad nüüd kõik

Seriaali „Naabriplika” viimased filmivõtted Järvamaal. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Televisioon toob kuulsust, toob sajad ja tuhanded värelevalt ekraanilt näidatavat vaatama. Nii juhtus Järvamaal pisikese Esna külaga, mis tänu lustlikule seriaalile „Naabriplika” kõigi jaoks teada-tuntud kohaks muutus.

Televaatajad on „Naabriplikale” saanud Kanal 2 ekraanil kaasa elada juba 11 hooaega. Kohe-kohe on selle kõigega, vähemalt senises kodukanalis ja senise nime all, kõik. 16. mai õhtul algas viimane hooaeg ja sarja lõpust lahutab televaatajat veel kolm osa.

Tõi Järvamaale tuntust

Sarja võeti üles mitmes Järvamaa paigas, neist tuntumad on Esna külas asuv bussipeatus, vallavanema kodu Järva-Jaanis ja vallamaja Peetris. Episoodiliselt filmiti ka Rakveres ja Tallinnas.

Esna bussipeatuses olid reedel, 17. mail sarja viimased võtted. Ülesvõetut peaks nägema juba 23. mai õhtul, mil eetris on „Naabriplika” viimase hooaja teine osa.

Nagu pildilt näha, kulges võttepäev kevadises päikesepaistes ning elu üle mõtlesid bussipeatuses järele Sokrates (Raivo Adlas), Solist (Aivo Sadam) ja Tola (Kait Kall). Mis täpsemalt juhtus, seda saab näha teleriekraanilt.

„Kuna sarja viimase hooaja avaosas saime teada, et Insener (Kalju Orro) on läinud kaduviku teed, siis loodus tühja kohta ei salli ja nii on Solist jälle vabaduses,” selgitab „Naabriplika” kunstnik Arto Saar. „Mehed arutasid, kuidas Tola saaks oma isa ehk vallavanem Pavel Koosare (Harry Kõrvits) käest raha kätte.”

Öeldakse, et kui sa oled teles, siis oled ka olemas. Arto Saar on ütleb, et sari tõi Järvamaa maakohtadele tuntust, eriti kuulsaks sai Esna.

Sarja 11 hooaega ei tähenda 11 eetriaastat, „Naabriplikale” oleme saanud kaasa elada kuus aastat. Järva-Jaani viimane vallavanem, praegune Paide Linnameeskonna kogukonnajuht Arto Saar on sarjaga lähemalt seotud olnud viimased paar aastat. „Läinud reedega on sellega praeguseks kõik, sest „Naabriplika” aeg selles kanalis ja sellise nimetusega saab läbi,” kinnitab ta.

Öeldakse, et kui sa oled teles, siis oled ka olemas. Arto Saar ütleb, et sari tõi Järvamaa maakohtadele tuntust, eriti kuulsaks sai Esna. „Kui käime praegu Palamusel, siis koht on ju endiselt tuntud, kuigi „Kevadet” seal enam ei filmita,” arutleb ta. „Eks ole näha, kuidas nüüd Esnaga läheb. Siin tehti ju tuntud Eesti seriaali, tuntuks on saanud läbi aastate teles nähtud võttekohad. Laatki on endiselt nii populaarne, et sinna tullakse kokku üle Eesti.”

Kevadlaat elab oma elu

Arto Saar räägib Naabriplika kevadlaadast. Kuuendat korda selle nime all toimunud laata peeti tänavu 11. mail.

Laada korraldaja Ene Mikk on öelnud maakonnalehele Järva Teataja, et algselt oli end kirja pannud 58 kaupmeest, kuid mõned ütlesid viimasel hetkel ära, peljates vihmale kiskuvat ilma.

Traditsiooniliselt tuldi laadale kauplema taimede ja istikutega, talu- ja toidukraami, käsitöö ning vanavaraga.

Mikk nendib, et nad arvasid juba, et võib-olla on laada aeg ümber saanud ja pole mõtet korraldada, kuid Järva vald on laata rahaliselt ja moraalselt toetanud ning nii kuulutati laat ikkagi välja. „Nagu näha, tegime õigesti, sest meie kitsukesed külatänavad on rahvast paksult täis ja tuleb üha juurde.”

Ehkki teleseriaali „Naabriplika” tegelasi, kelle järgi laat nime sai, seekord osalemas ei olnud, on teletuntus Ene Miku sõnul nii Esnale kui ka laadale kasu toonud. „Usun, et saame selle pinnalt veel hea mitu aastat edasi tegutseda,” märgib ta.

Kirnas tegutseva Jõeääre talu perenaine Laivi Laks ütleb laadal ringi vaadates, et kauplejaid on sama palju kui eelmistel aastatel. „Oleme siin juba mitu aastat käinud ja müüki on kenasti,” on ta rahul.

Jõeääre talu peremees Urmas Laks lisab, et tegelikult peetakse sel nädalavahetusel laatasid üle Eesti. „30 ringis tuleb neid kokku küll, eriti palju on Lõuna-Eesti pool. Aga Esna on ikkagi oma maakonnas ja siia on hea ligi tulla,” põhjendab ta.

Imaverest lilleampleid ja istikuid müüma tulnud Terje ja Rene Tamm naljatavad, et konkurente on palju, kuid eks ostja teeb ise valiku. „Kui sadama ei hakka, siis küllap õnnestub üht-teist ikka müüa ja Järvamaa kodudesse lilleilu tekitada,” sõnab Rene Tamm.

Esna laatade tava pärineb Miku ütlust mööda aastast 1938, kui riik eraldas laadakorralduseks maad. „Toona olid laadad lausa igakuised ettevõtmised, kuid tänapäeval see ära ei tasu. Hea, kui ühe kevadlaadaga suudame rahva Esnasse meelitada.”

Mitu seriaali

Telesarja mõju ulatub peale Esnas toimuva laada Arto Saare arvates mujalegi. Nii tegutseb Järva-Jaanis poolametlikult „Naabriplika hosteliks” ristitud majutusasutus, Peetris käib aga koos Naabriplika tantsurühm.

Siiski pakub Arto Saar, et igapäevast Esna elu pole sari palju muutnud. Ei ole teleekraanilt nähtu tõttu tekkinud juurde ei töökohti ega pole sinna massiliselt kolitud, küll aga käib tänu „Naabriplikale” kohaga kaasas mitu seriaalist tuntud legendi.

Olgu öeldud, et viimastel aastatel on Järvamaad telepilti sattunud rohkem. Siin on filmitud nii seriaali „Papad Mammad” kui ka „Padjaklubi”. Nüüd on need ajad läbi. Arto Saar naljatab, et nüüd läheb Järvawood mõneks ajaks pausile.

Mis saab aga Esnast?

Esna elab oma vaikset elu edasi.

25. mail toimus Esnas MTÜ Esna Seltsi eestvedamisel projekti „Jalutuskäik läbi Esna sajandi” lõpuüritus ning avati Pika tänava ehk küla peatänava äärsete majade ja küla ajalugu tutvustav kaart.

Pärast ametlikku avamist ootas kõiki külalisi kultuuriprogramm ja suupisted.

Jalutuskäik läbi Esna sajandi

Projekti „Jalutuskäik läbi Esna sajandi” raames koguti saja aasta eest Esna küla loonud, seal elanud ja tänapäeval elavate inimeste lood koos fotomaterjaliga. Need täiendavad raudteeasumi kujunemise kultuuriajaloolisi uurimusi, mis on avaldatud eelnevalt.
Lisaks püstitatakse küla ajalugu tutvustav infotahvel koos kaardi ja fotomaterjaliga. Kaart ja täiendav info on kättesaadav ja mõeldud kasutamiseks kõikidele kogukonna liikmetele, külalistele ja Esna ajaloo huvilistele.