Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Valgamaa aiandustalu laiendab haaret

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aiandustalunik Helju Kõiv ütleb, et lilled meeldivad talle väga ning Rahula aiandustalus on tema hing ja süda rahul. FOTO: Maarius Suviste
Aiandustalunik Helju Kõiv ütleb, et lilled meeldivad talle väga ning Rahula aiandustalus on tema hing ja süda rahul. FOTO: Maarius Suviste Foto: Maarius Suviste

Keset Otepää valda suurte paksude metsade keskel asub Rahula aiandustalu. Perenaine Helju Kõiv otsustas tänavu oma taluelus muudatused sisse viia.

Sel aastal kümnendat tegutsemisaastat tähistava aiandustalu perenaine ütleb, et hakkas esimest korda kasvatama sparglit. „Minu jaoks on tegu uue taimega, mida ma varem kasvatanud pole. Kasvatan nii puhast rohelist kui ka rohelist-valget sparglit,” lausub Helju Kõiv.

Põhjuse andis tema sõnul rahva huvi. „Spargel muutub järjest populaarsemaks. Spargli kui vitamiinipommi järele on suur nõudlus, seda küsitakse palju. Nüüd mõtlesingi, et proovin.”

Muudatus on ka see, et tänavu tegi ta vähem ampleid kui mullu. Kui eelmisel aastal oli neid üle 400, siis nüüd 320 ringis. „Sellepärast vähem, et panin rõhku püsikute ja maitsetaimede peale. Ja suvelilli on ka rohkem,” ütleb ta.

Püsikutest kogub ta flokse ja pojenge, need on tema lemmikud. „Tahetakse šokolaadipiparmünti. On veel näiteks sidrunaloisiat, pitsamaitseaineid ja vürtsikas maitseainete komplekt liha maitsestamiseks,” nimetab ta erilisemaid maitsetaimi.

Rääkides konkurentidest, ütleb Keeni lähedal Mäekülas elav Helju Kõiv, et kindlasti on nendeks suured aiandid. „Aga need mind ei mõjuta, sest siinkandis ei ole suuri lillekasvatajaid. Püüan teha hästi ja kvaliteetselt: kui müün kliendile taime, siis taim on ilus ja püsib ka,” lausub aiandustalu perenaine.

Püüan teha hästi ja kvaliteetselt: kui müün kliendile taime, siis taim on ilus ja püsib ka.

Talle pakub oma talus kõige rohkem rõõmu ilu ja see, kui töö tuleb hästi välja. „See pakubki ilu, kui aias jalutan, kõik õitseb – võrratu. Vahel olen väsinud, aga siis, kui hommikul ärkan, tulen kasvuhoonesse ja vaatan – kui mõnus siin tegelikult on. Ja ongi rahu ja Rahula,” on Kõiv rahul, et saab tegeleda lilledega.

Aiandustalu pidamine on tema jaoks hobist välja kasvanud elatusallikas. „Siit kusagile kaugele tööle käia on raske, ka mõttetu, kui pika maa peale tuleb raha lihtsalt maha sõita,” selgitab ta. „Mulle lilled väga meeldivad. Iga aasta mõtlen, et nüüd vähendan, aga tegelikult läheb järjest suuremaks.”

Sellesuvine üks suurem ettevõtmine Rahula aiandustalus on osalemine traditsioonilisel avatud talude päeval.

Aiandustalus on kolm kasvuhoonet: ühes on lilled-maitsetaimed, teises kurgid, kolmandas tomatid. Kurke ja tomateid on mõlemaid üle saja taime.

Sel aastal pistis perenaine Helju Kõiv käed esimest korda mulda 6. veebruaril. Esimesena pani kasvama paprika, peterselli ja fuksiad, seejärel suvelilled, püsikud. Veebruaris lisandusid veel tomat ja kurk.

Märksõnad

Tagasi üles