Metsandus ja aiandus annavad alati tööd

Ehkki maastikuehituse eriala on väga tehniline ja kohati füüsiliselt raske, on Räpina aianduskoolis seda eriala õppimas palju tütarlapsi. Foto: Kalle Toom/Räpina Aianduskool

Kutseõppeasutustesse on vastuvõtt küll juba alanud, aga suurem dokumentide esitamine läheb lahti põhikoolide ja gümnaasiumide lõpuaktuste järel. Ka uuesti õppima mineku plaaniga täiskasvanu hakkab dokumentidega tegutsema pigem suvel.

Luua metsanduskooli kommunikatsioonispetsialist Toomas Kelt räägib, et ehkki põhiline dokumentide toomise aeg on alles ees, on juba näha, et jätkuvalt on populaarsed metsamasinatega seotud erialad: väljaveo- ja langetustraktori operaatorid.

Kõige suurema konkurentsiga on aga viimastel aastatel olnud matkajuhi eriala. „Nemad on need, kes inimesi loodusmatkadel juhendavad. Õppekohti on 20, need tulevad igal aastal täis ja seal on ka arvestatav konkurents,” seletab Kelt.

Metsamasinate eriala menukuse juures mängib kindlasti rolli hea palk, mida nende ametialade spetsialistid saavad, ning tööpuudust karta pole. „Samuti on tähtsad suured ägedad masinad, need on väga tänapäevased ja neis on palju arvuti vahendusel juhtimist. Noortele poistele meeldivad sellised asjad,” räägib Kelt.

Suurt huvi tuntakse tavaliselt ka metsuri ja arboristi eriala vastu. Uus eriala on metsatehnik, seal õpetatakse välja spetsialiste, kes muu hulgas inventeerivad metsa ja koostavad metsamajandamiskava.

Metsamasinate eriala populaarsuse juures mängib kindlasti rolli hea palk, mida nende ametialade spetsialistid saavad, ning tööpuudust karta pole.

Täiskasvanud õpivad

Umbes pooled sisseastujatest tulevad Luuale kohe pärast kooli ja teise poole moodustavad täiskasvanud, kes soovivad end täiendada või täiesti uue ameti õppida. „Tendents on see, et järjest rohkem tuleb täiskasvanud õppijaid,” sõnab Kelt. Nii pakutaksegi Luual mitut õppevormi, mille seast leiab sobiva ka juba tööl käiv inimene.

Kelt räägib, et nad teevad tihedat koostööd tööandjatega ja muudavad oma õppekava tööturu nõudluse järgi. Õppekava ajaga kaasaskäimisest räägib kasvõi fakt, et Luua kooli lõpetajatest leiab erialast tööd üle 90 protsendi.

Noorte tööhõivest rääkides kostub alatasa, et tänapäeva noored ei oska ega taha tööd teha, eriti just füüsilist pingutust nõudvat.

„Oleme seda siin koolis arutanud ja leidnud, et ei oska neid lumehelbekesi kuskilt leida,” tõdeb Kelt. „Meile tulevad õppima enamasti need noored, kes teavad, kelleks tahavad saada. Eriti just metsanduse vallas on nii, et käiakse põlvkondade kaupa: vanavanemad on siin õppinud, vanemad on õppinud ja nüüd tulevad lapsed ning lähevad siit edasi kõrgharidust omandama.”

Aiandusharidus Räpinast

Räpina aianduskoolis on õpilaste arv viimastel aastatel püsinud 550 ja 600 vahel.

Kooli direktor Kalle Toom räägib, et neil on kaalukas osa täiskasvanud õppijaid. Kui kümmekond aastat tagasi oli Räpina väga populaarne nende seas, kes soovisid aiandust õppida isikliku koduaia kujundamist silmas pidades, siis praeguseks on ainult oma tarbeks õppijate tuhin vaibumas.

„Töötamise ja pere kõrvalt on täiskohaga õppimine väga ränk,” tõdeb Toom. „See on ikkagi professionaalne haridus, mis meilt saadakse, ja vastavalt sellele tuleb ka pingutada.”

Päris palju mõjutab kooli tulekut seegi, et Räpina asub Eestimaa servas, Tallinnast kaugel. „Arvestades, et nooremapoolsest elanikkonnast võib-olla juba pool elab Tallinna kandis, siis seal piirkonnas oleks muidugi kergem rohkem õppijaid leida,” räägib Toom ja lisab, et umbes viiendik koolis õppijaist on siiski pärit just Tallinnast ja mujalt Põhja-Eestist. „Me oleme kutsekoolidest üks väheseid, kes suudab õpilased Tallinnast välja tõmmata.”

Noorte õppima tulijate seas on Toomi sõnutsi täielikke fanaatikuid, kes on maast madalast aiandusega tegelenud ja on mõnes kitsas valdkonnas hoolimata oma noorusest ülikompetentsed. „Nemad teevad täiesti teadliku valiku Räpinasse õppima tulles, aga omajagu on ka sellised, kes on sattunud kooli sõprade või vanemate soovitusel ja alles koolis õppides avastavad aianduseriala võlu,” räägib ta.

Toom ütleb oma kooli õpilasi vaadates samuti, et ei saa aru, miks noori lumehelbekesteks nimetatakse, ei erine nad eelnevatest põlvkondadest midagi nii palju. Üks erinevus siiski on. „Tänapäeva noored ei saa kodust kaasa tööharjumust,” nimetab ta. „Seda on väga selgesti tunda. Koolgi ei saa katta puudujääke, mida on kaasa toonud praegusaegne kodune elu, kus polegi vaja eriliselt pingutada, kõik tööd ja teenused ostetakse sisse.”

Aiandus lisatööks

Põllumajanduses ja loomakasvatuses saab juba väga palju tööd nutiseadmete ja pelgalt nupule vajutamisega tehtud ning aianduski on sinnapoole teel.

„Meil on mõned „mänguasjad” olemas,” kinnitab Toom. „Kui tänapäeva noored eelistavad isegi peo pidamisele oma nutiseadmes sobramist, siis tegelikult saab ka peenra eest hoolitseda nutitelefoni abil. Sellised võimalused on olemas ja proovime neid oma kooli tuua. See on tulevik, et puhas käsitöö rohkem või vähem taandub, eriti seisus, kus meil on tööjõupuudus. Digiteerimine ja automatiseerimine aitab aianduses rutiinseid töid mehhaniseerida.”

Räpina kooli lõpetanud noortest läheb erialasele tööle 50–60 protsenti ja täiskasvanud õppijate seas on osakaal suurem. Täpset statistikat on raske teha, sest aiandus on paljudele lisatööks, mis ka sissetulekut annab.

„Maamajanduslikud tööd on sageli kõrvaltööks: päeval töötab inimene pangas või advokaadibüroos ja õhtuti või nädalavahetusel kasvatab maasikaid, küüslauke või lilli. Siiski on see tõsine majandustegevus, sest annab pere eelarvesse mõnikümmend tuhat eurot,” seletab Toom.