Põllumajandusmaa läheb iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. Maaeluminister Mart Järvik selgitab maablogis otsust lubada ühtse pindalatoetuse saamiseks rohumaid jätkuvalt hekseldades hooldada.
Minister: heksli koristamine tähendaks lisakulu nii talunikele kui ametnikele
“Olles ise talu pidanud, tean, kui oluline on põllumehe seisukohast stabiilsus, nõuete lihtsus ja mõistetavus. Heksli koristamine põldudelt on seotud täiendavate kulutustega maaomanikule ja kontroll heksli koristamise üle on seotud täiendava halduskoormusega. Sel põhjusel jätkame sel aastal eelmistel aastatel kasutusel olnud rohumaa hooldamise reeglitega,” kirjutab Järvik.
Oluline roll selles, et meie põllumajandusmaastik on hooldatud, on tema sõnul muu hulgas olnud EL ühisel põllumajanduspoliitikal ja erinevatel toetustel, sealhulgas ühtsel pindalatoetusel. Ühtse pindalatoetuse saamise eelduseks on, et tegeletakse põllumajandusliku tegevusega ja et maa on hooldatud.
Hekseldamine on rohumaade hooldamisel ühel või teisel moel siiani toetatud tegevus olnud. 2015. ja 2016. aastal oli hekseldamine lubatud piiratud kujul, viimasel kahel aastal hekseldamisele piiranguid ei seatud.
"EL ühise põllumajanduspoliitika toel arenev Eesti põllumajandussektor võtab sellest hoolimata järjest enam maid aktiivsesse kasutusse ning numbrid räägivad iseenda eest – viimase viie aasta jooksul on ühtse pindalatoetuse alust maad lisandunud üle 20 000 hektari ja samal ajal on vähenenud ainult hooldatava maa pindala," kirjutab minister
Kui me loeme maahooldajad, kellel pole loomi ja kes põllukultuure oma maal ei kasvata, niitjateks, siis näeme, et selle aja jooksul on selliselt hooldatava põllumajandusmaa pind vähenenud ligikaudu 30 000 hektari võrra 40 000 hektarini. "Seega saab öelda, et sõltumata hekseldamise nõudest läheb maa iga aastaga järjest enam aktiivsesse kasutusse. See protsess on toimunud sõltumata erinevatest keeldudest ja käskudest," seisab maablogis. Loe pikemalt SIIT.