Arvud kõnelevad põllumajanduse seisust

Kümmekond aastat tagasi tekkinud lambapidamise vaimustus on taandumas ja lammaste arv tasapisi langeb.

FOTO: Riina Martinson

Eestlastel on kasutusel tabav ütlus „Maa ja meri meid toidab”. Milline oli 2018. aasta meie toidulaua eest hoolitsejate jaoks, saab lugeda äsja valminud põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaatest.

Maaeluministeeriumi majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo peaspetsialist Marje Mäger kirjutab Maablogis seda ülevaadet tutvustades, et Maa-ameti andmetel oli mullu detsembris registreeritud 1,05 miljonit hektarit haritavat maad, millest 95 protsenti oli aktiivses põllumajanduslikus kasutuses. Haritavast maast viiendik oli mahepõllumajanduslik. Euroopa Liidu riikidest on veel suurem mahepõllumajandusliku põllumaa osakaal vaid Austrias.

Looduslikku rohumaad oli Eestis 240 000 hektarit ning metsamaad 2,28 miljonit hektarit.

Teravilja kasvupind oli esialgsetel andmetel 350 433 hektarit, millest suviteravilju 72 ja taliteravilju 28 protsenti. Ebasoodsad ilmastikuolud vähendasid teraviljasaaki aastases võrdluses koguni 30 protsenti.

Teravilja kogusaak oli 920 900 tonni. Avamaaköögivilja kasvatati kokku 3227 hektaril ja põua tõttu kannatas kõige enam kapsasaak, kus saagikus jäi viie viimase aasta väikseimaks. Katmikköögivilja kasvatati 235 hektaril, mida oli sama palju kui eelmisel aastal. Kõrge temperatuuri tõttu kannatas enim tomatisaak. Seevastu kurgile mõjus soe suvi hästi ja saak oli viimase viie aasta parim.

Puuvilja ja marjakultuure (v.a maasikas) kasvatati 6433 hektaril. Maasikas on meil enim levinud mari, mida kokku kasvatati 740 hektari suurusel pinnal. Maasikale kuum suvi sobis ja saagikus suurenes kolmandiku võrra.

Statistikaameti andmetel peeti läinud aasta viimase päeva seisuga Eestis 255 100 veist, sealhulgas 85 200 piimalehma. Aasta varasemaga võrreldes oli veiseid kaks protsenti rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes protsendi võrra. Sigade arv on enam-vähem sama, lammaste ja kitsede arv vähenes 9 ja lindude arv 6 protsenti.

Hoolimata põuaga kaasnevatest raskustest saavutas piimatoodang viimase 25 aasta rekordtaseme − piima toodeti 807 500 tonni, mis ületas 2017. aasta kogust 2,1 protsendi võrra. Piimatootmise kasv tulenes peamiselt tootlikkuse kasvust − piimalehmade keskmine produktiivsus suurenes 1,8 protsendi võrra. Piima aasta keskmine kokkuostuhind oli 30,7 eurot 100 kg eest, mis jäi aastatagusest hinnast kuus protsenti madalamaks.

Majapidamistes tapeti või müüdi lihatöötlemisettevõtetele tapaks 112 993 tonni loomi ja linde, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes pisut rohkem. Mahepõllumajanduse osakaal kasvab hoogsalt – ligikaudu pool kõigist Eesti lihaveistest ja lammastest peetakse mahepõllumajanduslikult.

Taime- ja loomakasvatuse kõrval on tähtis koht kalandusel. Kokku püüti mullu 87 246 tonni kala, mis on viis protsenti enam kui eelneval aastal. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel tegutses 2018. aastal vesiviljelussektoris 58 tegevusloaga ettevõtet, kellest 33 kasvatas kala ja 25 jõevähki. Kõige rohkem kasvatatakse Eestis vikerforelli, mis konkureerib imporditud lõhe ja vikerforelliga.

Eestist eksporditi mullu 1,15 miljardi euro väärtuses põllumajandussaadusi ja toidutööstuste tooteid. Peamised sihtriigid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi. Suurima panuse eksporti andis piimasektor (21 protsenti) ja endiselt oli suurima ekspordikäibega kaubaartikkel toorpiim (62,2 miljonit eurot). Umbes kolmandik meie põllumajandussaadustest eksporditaksegi praegu väärindamata kujul.

Sisse toodi põllumajandussaadusi ja toidukaupu 1,55 miljardi euro eest ja pärinevad need peamiselt lähiriikidest – Lätist, Leedust, Soomest. (ME)

Populaarne

Tagasi üles