Teedeehitaja peab edu pandiks lojaalseid töötajaid

Nurme Teedeehituse juhid Avo Rits ja Tarvi Miilits on seni tehtust eriti uhked Via Balticale jääva koduse Nurme silla ehitamise üle. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Väike teedefirma Nurme Teedeehitus on ennast ammu Pärnumaa piiridest välja murdnud ja teeb praegu nii pea- kui ka alltöövõtjana tööd üle terve Eesti, olles võitnud kaalukaid riigihankeid.

Peame Nurme Teedeehituse juhtidega hoolega aega valima, et ajakirjanikega kohtumine üldse teoks saaks. Selge, et praegune aeg on aastas üks kiiremaid, kus üks töö teist taga ajab, ja ka ülemused on iga päev objektil.

Ettevõtte üks omanikke Avo Rits meenutab aega 1990. aastate lõpul, kui ta sõbra metsafirmas logistikuna töötas ja autodega tegeles. Mõne aasta pärast tegi sõber ettepaneku, kas Rits ei tahaks koos oma sõbra Raivo Kuusemetsaga, kes nüüdseks on kahjuks meie seast lahkunud, firma välja osta. Kui enne oli põhiliselt tehnikat välja renditud, siis nüüd võeti suund teedeehituse peale. Aastast 2006 hakati omandama karjääre ja projektimeeskonda koostama. Nüüdseks on Nurme Teedeehitus juba suurtele maanteedele välja jõudnud ja osaleb edukalt üleriigilistel hangetel.

Edu saladus

Omanik peab edu põhjuseks stabiilset meeskonda, kuid möönab, et selle loomiseks on ka vaeva nähtud. Kokku annab ta tööd poolesajale inimesele ja suvel värbab veel mõned juurde. Palk on Eesti keskmine ja tööjõud püsiv. „Inimestele on oluline, et töö käib aasta ringi ja talveks kedagi koju uut hooaega ootama ei saadeta,” räägib Rits.

Pideva töö aitab kindlustada RMK, kellele ehitatakse talvel, kui suurtel maanteedel suurt midagi teha ei saa. Juurdepääsuteid raielankidele tehakse siis nii Ida-Virus kui ka Kesk-Eestis.

Teedeehituseski jagub tööd üle kogu Eesti. Osaliselt tehakse alltöövõttu suurematele ettevõtetele, kuid paljudel objektidel ollakse juba ka peatöövõtja staatuses. Oluline on märkida, et kellegagi sõjajalal ei olda ja kõigiga tehakse koostööd. Ära ei põlata ka väiksemaid töid, mille pealt kuigi palju ei teeni. Seetõttu pole ka tööpuudust karta.

Kuna nurmekatel endal asfalditehast ei ole, siis tehakse teetööd enamasti kuni asfaldi panekuni, aga peatöövõtjana ostetakse asfaldi panek teistelt sisse. Samas ostavad suured firmad neilt alltöövõtu korras näiteks tee aluse tegemist. Nii et kord nii- ja kord naapidi. „Ega Eesti väiksust arvestades eriti vahet ei ole, kus sa tööde ahelas paikned – kas teed väiksemaid, keskmise suurusega või suuremaid töid –, konkurents on igas segmendis väga tihe,” märgib tegevdirektor Tarvi Miilits.

Ta peab oluliseks lisada, et Nurme Teedeehitus üritab pakkuda head töökeskkonda. Nõnda ei jookse ka töölised suurema raha lootuses konkurendi juurde üle.

„Tuleb tunda iga töötajat ja teda enda ligidal hoida,” lisab Rits ja selgitab, et see kätkeb endas nii sõnapidamist kui ka mõistvat suhtumist. Samuti seda, et ülemused ei istu kusagil kaunis kontoris suure maja ülemisel korrusel, vaid juhivad töid siinsamas Nurmel madalas soojakus, aga enamasti on objektil kohe kättesaadavad. Sügisel, kui suur hooaeg läbi, ei saadeta kedagi koju, vaid ikka leitakse töist tegevust, mistõttu on inimestel kindlus, et saavad oma arved tasutud ja pere toidetud.

Tööde hinnad on sportlikud

Nurme Teedeehituse aastakäive on 10 miljoni euro kanti ja kasum 200 000 euro ringis. Mõni aasta on mõistagi kehvem ja teine jällegi heldem. Väga kasumlik see äri ei ole, teenimine käib rohkem mahu pealt. Kuna konkurents on terav, tuleb kogu aeg konkurssidel osaleda ja see omakorda nõuab väikesel ettevõttel korralikku ettevalmistust.

„Hinnad on ka üsna alla surutud ehk väga sportlikuks muutunud,” hindab Tarvi Miilits olukorda. Kuna lepingud tehakse enamasti ühe, vahel harva kahe aasta peale, siis on hangetel osalemine pidevalt päevakorras. Harvad pole ka juhtumid, kus tuleb kaotusvalu maitsta vaid mõnesaja euro pärast.

Sügisel, kui suur hooaeg läbi, ei saadeta kedagi koju, vaid ikka leitakse töist tegevust, mistõttu on inimestel kindlus, et saavad oma arved tasutud ja pere toidetud.

Praegu on käsil riigihankena võidetud Aluste-Kergu maantee ehitus lõigus 0,1–5,97 kilomeetrit, kus Nurme Teedeehitus on peatöövõtja rollis. Maanteelõik peab nelja kuuga valmis olema, seetõttu on ajagraafik väga pingeline. Selle ajaga tuleb üles freesida vana asfalt, kaevata teemuldest välja ehituseks sobimatu materjal, ehitada uus mulle ja dreenkiht, kompleks-stabiliseeritud kiht ning panna uus asfaltkate. Valminud teele paigaldatakse uus tähistus ja liiklusmärgid.

Kuna kevad oli pikk, jäi ka RMK teede rajamisel osa töid ootele ja need tuleb nüüd kiiresti ära lõpetada. Lisaks käib töö liiva- ja kruusakarjäärides, et teedeehituseks materjali saada. Kaeve-, purustamis- ja sõelumistehnika on ettevõttel endal olemas.

Silla üle uhked

Kõige uhkemad on Nurme Teedeehituse firma mehed muidugi koduse Nurme silla ehitamise üle. Kes siis veel, kui mitte nemad pidanuks seda silda tegema? Tegu on ka ühe suurema objektiga, mida nad ehitanud, sest ehitusobjekti kogumaksumus ulatus üle viie miljoni euro. Tööde käigus rekonstrueeriti vana sild ja selle kõrvale ehitati täiesti uus sild. Ehitustööd hõlmasid ka lisasõiduraja ehitamist, mis muutis olemasoleva sõidutee 2+1 sõidurajaga maanteeks. Nüüd on tore oma kätetööd vaadata.

Tegu on eriti tähtsa objektiga veel seetõttu, et sild asub rahvusvahelise Via Baltica trassil, mida läbivad suured transpordivood. Mingil määral on tegu Pärnu visiitkaardiga. „Kahju, et sinna ei pandud mingit erivalgustust, aga seda polnud projektis ette nähtud,” kahetseb Rits. Lisaks on olulisematest objektidest kodukandis Pärnumaal nende tehtud Valgeranna kergliiklustee ja vaatlustorn. Töödega on jõutud isegi saartele: uue katte on osaliselt saanud Saaremaal Muhu väina tammil kulgev maantee ja Liiva küla.

Küsimusele suurema eesmärgi kohta vastab Rits, et põhieesmärk, milleks oli maanteeameti hangetele jõudmine, on saavutatud. Nüüd tuleb samas vaimus jätkata. Eestist välja pürgida plaanis ei ole, sest tööd jagub siingi. Kindlasti ollakse tulevikus valmis kaasa lööma Rail Balticu hangetes, kui need kunagi tulevad.