Kombainimood ülistab suurust ja võimsust

Marek Peensalu rõhutab, et kui kalli masinaga peaks midagi tõsisemat juhtuma, siis põllumehele on tähtis, et keset koristushooaega teda hätta ei jäetaks.

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Säreveres korraldati Järvamaa Kutsehariduskeskuse kõrval asuval õppesõiduplatsil John Deere’i kombainide laager.

Osaühingu Baltic Agro Machinery kombainide ja liikurhekseldite tootejuht Marek Peensalu selgitab, et mitu aastat on nad selliseid demopäevi korraldanud viljakoristushooajal, kuid tänavu otsustasid nii-öelda kuiva trenni mõttes põllumajandustehnikat tutvustada kevadel.

Suurtootmine vajab võimekat masinat

Säreveresse oli toodud kolm kombaini: pisem, keskmine ja suurem ehk mõeldud oli nii suurtootjatele kui ka väikepõllumeestele. Väljas olid S-, T- ja W-seeria masinad.

Rivis olnud kombainidest peatub Peensalu pikemalt kombainil John Deere S785i, masinal, mille ees 10,7meetrine läbipainduva põhjaga heeder, südameks 13,5liitrine ja 578hobujõuline mootor. Hind enam kui 400 000 eurot. „See on täiesti automatiseeritud kombain, mis suudab ise end seadistada ja vajadusel ka operaatorit seadistamisel juhendada,” selgitab ta. „Sellist täisautomatiseeritud versiooni pole Eestimaa põldudel veel ühtegi. S700 seeria kombaine peaks aga olema kolm.”

Kombainimood sõltub ennekõike saagihooajast. Peensalu märgib, et mullusel saagikoristusajal oli põldudel väga madal vili, mis oli vaja madalalt kokku korjata ehk populaarsust kogusid läbipainduva põhjaga lintkonveierheedrid (tüüp hydraflex draper). „Kui on väga märg aasta, siis vaadatakse jällegi roomikute poole jne,” on ta tähele pannud.

Üldine suund on, et kombainid lähevad üha suuremaks ja kasvab ka viljakoristamise tootlikkus. Kuna koristusaeg on lühike, aga viljatonnid on vaja salve saada, siis esitatakse masinatele üha suuremaid nõudmisi.

Priit Valts, Baltic Agro Machinery müügiesindaja Lääne-Virumaal ja Järvamaal, toob välja, et Kesk-Eesti piirkonnas on palju suurtootmist ja seepärast on siin hinnas võimsamad masinad, olgu need teraviljakombainid või traktorid. Seda kinnitavad teisedki müüjad.

Kui masin teeb näiteks Metstagusel tööd, siis näeme Türil vastavad veakoodid ära ja keskusest põllule sõites on vajalik varuosa juba kaasas.

Valts lisab, et tööjõukriis on Eestis peaaegu igas sektoris, samuti põllumajanduses. „Enamik ettevõtetest läheb suurema tehnika peale. Lisaks masinate tõhustamisele soovitakse hakkama saada vähema tööjõuga,” arutleb ta.

Olgu masin kui tahes võimekas ja tark, tehnikaga opereeriv inimene peab olema veelgi targem. Koos teistega kombaine uudistanud Järvamaa Kutsehariduskeskuse tehnika ja taimekasvatuse tootmisjuht, kutseõpetaja Marek Kõbu on varem Maa Elule öelnud, et aeg, mil põllumajandustehnikat suure haamriga remonditi, on ammu läbi. „Kõik reguleerimised, seadistused saab teha kombaini kabiinist. Selleks tuleb tunda masina ajuks olevat arvutit,” on ta selgitanud. „Teisisõnu, asjalikku operaatorit on vaja. Päris nii ei ole, et lased kombaini põllule ja ise lähed ära koju. Veel ei ole.”

Võimsad tänapäevased kombainid maksavad sadu tuhandeid eurosid ja kogenematul juhil võib nendega sõitmaõppimine, kui põldudel poste või kivisid vältida ei suuda, päris kulukaks kujuneda.

Hooldepinda tuleb juurde

Kombainilaagris tunti huvi konkreetsete masinate vastu, samuti küsiti varuosade kättesaadavuse ja hooldeliinide töö kohta. Marek Peensalu rõhutab, et kui kalli masinaga peaks midagi tõsisemat juhtuma, siis põllumehele on tähtis, et keset koristushooaega teda hätta ei jäetaks. Ettevõttel on kolm hooldekeskust: Türil, Tartus ja Jüris.

Baltic Agro Machinery tegevjuht Eiko Nõgols räägib, et nad ehitavad Türile uut teenindus- ja remondihalli, mille pindala on 550 ruutmeetrit. „Et uus remondihall sobituks meie kompleksiga, oli vaja demonteerida olemasolev külmladu. Ehitusega alustasime aprilli algul ja hoone valmib oktoobriks.”

Vanemaid kombaine, olgu nendeks Donid või Nivad, on nii Peensalu kui ka Valtsi sõnul väiksemates talumajapidamistes siin-seal näha, kuid selliste masinate hakkab läbi saama. Uuem tehnika tuleb asemele.

Valts meenutab, et esimese John Deere’i traktori müüs ta 1996. aastal just Järvamaale Metstaguse Agrosse Teet Kallakmaale. See oli esimene pärast Eesti taasiseseisvumist uuena müüdud John Deere’i traktor. Masin tegevat endiselt tööd.

„Eks remonti vajavad kõik masinad, kuid õige hooldus tagab selle, et tehnika kestab,” lisab Valts.

Tänapäevane tehnika on päris keeruline, ennekõike elektroonika rohkuse poolest. Kui masinal välist vigastust ei ole, siis palju tööd teeb vea leidmisel ära mees arvutiga.

„John Deere’i tehnikal on olemas ka kaughoolduse võimalus, see annab hooldemeistrile võimaluse masinaga distantsilt ühendust saada. Kui masin teeb näiteks Metstagusel tööd, siis näeme Türil vastavad veakoodid ära ja põllule sõites on tarvilik varuosa juba kaasas. Teisisõnu, alati ei pea hooldetehnik vea otsimiseks kohale sõitma, viga on võimalik tuvastada ka distantsilt,” räägib Valts.

Populaarne

Tagasi üles