Päevatoimetaja:
Kadri Suurmägi

Noortalunike võistlus eeldab mitmekülgseid teadmisi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Parim noortalunik Felix Lavrentjev ning noorperenaine ja üldarvestuses teise koha saanud Karin Sabalisk koos veise eluskaalu mõõtmisest väsinud lehma juures.
Parim noortalunik Felix Lavrentjev ning noorperenaine ja üldarvestuses teise koha saanud Karin Sabalisk koos veise eluskaalu mõõtmisest väsinud lehma juures. Foto: Silvi Lukjanov

Tänavusel noortalunike kümnevõistlusel võidutsesid kooli praktikajuhendaja ja kodus pisikest beebit kasvatav noortalunik.

Noortaluniku tiitliga pärjatud Felix Lavrentjev ei suutnud pärast tulemuste teatamist naeratamist lõpetada. Ta oli saadud tiitli üle lihtsalt nii õnnelik. „Lootsin eelmine aasta veel õpilasena võisteldes tiitlit kaitsta, kuid siis sain neljanda koha. Kaitsmise pinge oli peal. Tänavu tulin pärast talvist kooli lõpetamist võistlema kooli praktikajuhendajana. Eesmärk oli lihtsalt hästi võistelda ja näe, võitsingi ära,” sõnab ta, naeratus suul. „Tegelikult tahtsin teise või kolmanda koha saada, sest seal on auhinnaks trimmer. Üks mootorsaag on mul juba võidu eest olemas. Samas võidu vastu pole mul midagi,” lisab ta jätkuvalt naerulsui.

Võisteldes püüdis Lavrentjev algul pingutada, oma eelmise aasta tulemusi ületada, kui aga traktoriga vigursõit läks teise alana juba halvemini, jättis ta sellele mõtlemise. Keskendus vaid võistlusalade sooritusele. „Võistlesin nüüd ju kui kooli töötaja ja tahtsin õpilastele head eeskuju näidata. Ka ettevalmistusel andsin neile nõu ja jagasin nippe, mida teadsin.”

Mida ala edasi, seda paremini Lavrentjev ennast tundis, kuid võidust ta veel ei unistanud. Isegi siis mitte, kui sai kaks alavõitu, sest eelmise aasta neljas koht tuli talle nelja alavõiduga. „Tõepoolest oli suur üllatus, kui minu nimi võitjana välja hõisati. Võitsin noortaluniku tiitli õpilasena ja kaitsesin nüüd töötajana. Uhke värk muidugi!”

Kas ta võistlusel veel osaleb, ei tea Lavrentjev öelda. „Eks näis. Tegelikult on õpilasi samuti tore juhendada. Mulle meeldib see osa minu praktikajuhendaja tööst,” ütleb ta.

Perenaise tiitel

Noorperenaise tiitli võitnud Võrumaa talunaine Karin Sabalisk räägib, et tuli võistlema eelmisel aastal saadud kogemuse pealt. Tookord võitis Sabalisk perenaise tiitli, siis oli ta harjutanud ja võisteldes ei tundunud alad rasked. Kahte tänavust uut ala tegi ta esimest korda. „Kui kärjeraami kokkupanekut olin vähemalt näinud mesinikust ema juures, siis kultivaatori pii vahetusest ei teadnud ma mitte midagi,” tunnistab ta.

Kokku oli õrnema soo esindajaid võistlemas kolm. Seega teadis Sabalisk võistlema hakates, et kolmas koht on vähemalt kindel. „Võisteldes ei mõelnud ma tulemusele, tegin vaid oma parimat sooritust. Ka eelmise aasta tulemustega võrdlesin sooritusi alles võistluspäeva lõpus,” kirjeldab ta.

Noortaluniku tiitliga pärjatud Felix Lavrentjev ei suutnud pärast tulemuste teatamist naeratamist lõpetada. Ta oli saadud tiitli üle lihtsalt nii õnnelik.

Perenaise tiitli üle ta muidugi rõõmustab, kuid veel uhkem on üldarvestuses saadud teise koha üle. „Eelmine aasta olime Felixiga neljas ja viies, tänavu siis esimene ja teine. Mõlemal läks väga hästi,” on ta rahul.

Sabaliskile meeldib seegi, et eelmisel aastal sai ta perenaise tiitli eest tolmuimeja, tänavu kohvimasina. Üldarvestuse teine koht andis talle tänavu ka tolmuimeja, kuid see on eelmisel aastal võidetust võimsam. Lausa profi oma. „Olen iga kingituse eest tänulik, sest talumajapidamises kulub kõik marjaks ära. Seda enam, et iga aastaga lähevad kingitused paremaks,” ütleb kodus neljakuust tütrekest kasvatav Sabalisk.

Võistlustel tasub käia, seda mõistis naise vendki, kelle õde tänavu esimest korda kaasa kutsus. „Vend töötab pärast gümnaasiumi lõpetamist teise venna talus ja kutsusin ta kaasa oskusi proovile panema. Ta sai esimese kogemuse ja järgmisel aastal tuleme võib-olla uuesti koos,” lisab naine.

Sabaliski meelest võiks noortalunike võistlusel rohkem noori talunikke võistelda. „Tänavu olime nendest, kellel on reaalselt talud, võistlemas vaid meie vennaga kahekesi. Ülejäänud olid kõik kooliõpilased. Julgustan tulema ja õpilastele konkurentsi pakkuma. Alad on tehtavad ka spetsiaalselt harjutamata,” kinnitab ta. Sabalisk tuleb igatahes võistlema seni, kuni suudab konkurentsi pakkuda, sest auhinnad on väärt, et nende nimel pingutada.

Uued alad

Kompleksvõistluse üks korraldaja Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusosakonna juhtõpetaja Aive Kupp sõnab, et tänavu on kümnest alast kaks uued. Kui varem toodi uus võistlusala sisse lihtsalt soovist muuta võistlus huvitavamaks, siis tänavu läheneti Kupu sõnutsi aladele põhjalikumalt. „Otsustasime meelitada võistluse juurde enam põllumajandusettevõtteid ja sellest tuli kultivaatori pii vahetuse võistlus Konekesko auhindadele,” selgitab ta.

Teine uus ala on kärjeraami valmistamine, kuna Euroopas on analoogsel põllumajanduseriala õpilaste jõuproovil üks ala kärjeraami valmistamine.

„Õpilased mõistavad, et tänapäeva põllumees peab olema mitmekülgne ja oskama peale traktoriga sõitmise ka saeketti vahetada ja mesilastega hakkama saada,” ütleb Kupp.

Sama meelt on DeLavali esindaja Jüri Anepaio, kuigi nemad jälgivad oma võistlusala juures traditsioone. DeLavali korraldav ala on aastaid olnud lüpsimasinate hooldus. Anepaio sõnab, et lüpsmise tehnoloogia on laudas kardinaalselt muutunud ning laudas tegelevad lehmadega aina rohkem masinad ja arvutid, aga lehmalt saadakse piima kätte ikka ühtemoodi.

Ka veiste eluskaalu määravad noortaluniku võistlusel osalejad esimesest võistlusest alates. Kuigi lindid selleks on võistlusala kohtuniku Leo Melt­sase sõnutsi ajas palju muutunud, on ala põllumehele tarvilik, sest ainult loomale peale vaatamisega võib petta saada.

Noortaluniku kompleksvõistlus toimus 17. mail Türi Lillelaada pealaval ja võistlustules oli 24 osalejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist.

Võistlusalad

Või valmistamine purgis
Veiste eluskaalu määramine
Traktori täpsussõit
Põllu suuruse määramine sammudega
Põllukultuuride seemnete tundmine + viljakoti kaalumine
Lüpsimasina hooldus
Tõstukiga ladustamine
Saeketi vahetus
Kärjeraami valmistamine
Kultivaatori pii vahetamine
Allikas: Järvamaa Kutsehariduskeskus

Tagasi üles