Robot mõõdab metsa ja inimesed jagelevad

Näide sellest, kuidas mees järkab kolmemõõtmelises maailmas virtuaalset tüve – läbi 3D-prillide näeb ta pilti, mis tegelikult koos saega on kõrval arvutiekraanil. Foto: 2 × Viio Aitsam

Viimatisel metsanduse visioonikonverentsil kõlas, et usaldust metsanduse suhtes me ühiskonnas aina täpsemate mõõtmisandmetega ei taasta.

Seoses uute digitaalsete lahendustega muutuvad metsa kohta kogutavad andmed aina täpsemaks. Visioonikonverentsil sai ülevaate, mis neist kasutusel on. Koos mõttekäikudega, kuidas tulevikus võib tõepoolest olla võimalik, et metsamasinajuht istub kontoris ja juhib sealt masinat, mis metsas töötab. Ühe ettekande pealkiri kajastas olevikku – metsa mõõtmine metsa minemata.

Kui piltlikult öelda, käib juba praegu Eestis n-ö metsapildi jäädvustamine kolmemõõtmelisse punktipilve. Ja puidutöötlejate väravais on mõõtmisseadmeid, mis palgi- või puistematerjalikoorma suudavad kiirelt ja täpselt üle mõõta ning kahe minuti vältel esitada andmed, mis vormistatud nii, et need saab kohe kuhugi arvutisse või nutiseadmesse edasi saata.

Kasvõi puude kaupa...

Maa-ametis kasutusel olev Lidar-mõõtmine on ajakirjanduses veidi juba laineid löönud. Ants Vain rääkis, et kui nende rohelise triibuga lennuk lendab, on see instrumente täis ja piloodi selja taga istub operaator, kes nendega tegeleb.

Lidar on ta sõnul põhimõtteliselt kaugusmõõtja. Lennukist alla suunatud laserikiired mõõdavad ära kõik, mis neile ette jääb, olgu puu, maja, maapind vms. Sisuliselt laserikiired peegelduvad ja Lidar fikseerib peegelduse asukoha koordinaadid. Nii kogutud andmete põhjal koostas Maa-amet kõigepealt Eesti kohta maapinna kõrgusmudeli, mida sellises täpsuses varem ei olnud olemas.

Lidari andmestik kujutab endast miljardeid kõrgus- ehk mõõdistuspunkte. Kui piisavalt tihedalt mõõta, võivad punktid välja joonistada üksikute puude võrad. Punktipilve saab muu hulgas kasutada metsa kõrguse arvutamiseks.

Amet on Lidar-mõõtmisi teinud 2008. aastast, mis metsast rääkides tähendab, et Eesti kohta on olemas ka taimkatte kõrgusmudelid erinevatest aastatest. Kui neid omavahel võrrelda, saab näha, kuidas kõrgus on muutunud. Ära näeb metsaraie, aga ka näiteks kraavide puhastuse, liinialuste hoolduse, raiesmike uuenemise jms.

Üle Eesti on olemas metsaseire ringproovitükid, kus mõõdetakse „vanal kombel” puude kõrgust, diameetrit, tagavara, koosseisu jms.

Kui Ants Vain näitas võrdlusandmeid maakondade kaupa, ütles ta juurde, et heal mõõtmismeetodil on ka puudusi. Näiteks mõõdab praegune Lidar ära ka elektriliinid, mille kõrgusandmeid on keeruline muust eraldada. Kevadist lehtpuumetsa mõõtes võib Lidar kohati isegi viie meetri ulatuses eksida. Et viga ei oleks suur, tuleks Lidari andmeid (mis eelmise aasta suvest saadik on Maa-ameti kodulehel vabalt kasutatavad) kasutada koos satelliidiandmete ja maapealsete mõõtmistega.

Mudelid ja võrdlus

Neid andmeid kasutataksegi mitmel pool. Tauri Arumäe Eesti Maaülikoolist rääkis, kuidas Lidari punktipilv on metsade kaugseirel kasutuses koos satelliidi- ja ortofotode ning muu andmestikuga. Üheks aluseks on lisaks metsas tehtud mõõtmised – üle Eesti on olemas metsaseire ringproovitükid, kus mõõdetakse „vanal kombel” puude kõrgust, diameetrit, tagavara, koosseisu jms. Proovitükid on näiteks olemas statistilise metsainventuuri (SMI) tegijail ja maaülikoolil on ka omad kasvukäigu proovitükid.

Kui on olemas teatud hulk proovitükkide mõõtmisi, saavad kaugseire tegijad hakata koostama üldistusi, kaugseire mudeleid, algoritme, prognoose. Teades proovitüki koordinaate, lõikavad nad sama koha kohta välja Lidari punktipilve ja selgitavad selle näitajad, misjärel saab hakata kahte andmestikku võrdlema, seoseid otsima.

Kui nende proovitükkide kohta, kus on keegi metsas mõõtmas käinud, on tehtud vastavad mudelid, saab neid rakendada seal, kus on olemas kaugseire andmed, aga mõõtmas käidud ei ole.

Lennukist alla suunatud laserkiired mõõdavad ära kõik, mis neile ette jääb, olgu puu, maja, maapind vms.

Mida on seni mõõdetud ja tehtud? Näiteks eelmisel aastal valmis Mait Langi eestvedamisel puistu liigilise koosseisu kaart terve Eesti kohta. Proovitud on hinnata ka puistu tagavara – sellega töö jätkub.

Konverentsil oli juttu veel metsanduslikust tarkvarast igapäevatöös ja droonidest, mis on samuti paljude metsameeste igapäevasesse kasutusse jõudnud. Ettekandja Silver Pärn Luua metsanduskoolist rääkis, kuidas Lidarit ka droonil lennutada saab, ja sellest, et pole üldse kujuteldamatu lähitulevik, kus metsaomanik saab oma metsast täpse ülevaate paari tunniga ning nii, et keegi metsa ei lähe. Just temalt pärineb jutt, kuidas masinajuht võib-olla tulevikus mitte masinakabiinis, vaid kontoris töötab. Silver Pärn tõi mujalt näiteks, et Saksamaalt on juhitud ekskavaatorit, mis füüsiliselt töötas Lõuna-Koreas.

Martin Valvur (Almic OÜ), kes rääkis toorme vastuvõtu täielikust digitaliseerimisest ettevõtteis, tõi punktipilve taasesitusvõimaluste iseloomustuseks mujalt näite, kuidas just tänu Lidari punktipilve olemasolule suudetakse Pariisis taastada põlengusse sattunud Jumalaema kirikut. See kõik näitab, et samal teel ollakse paljudes riikides.

Kas robot aitab ühiskonda?

Vahepeal arutati, kas niisugune kiire metsa mõõtmise lahenduste areng ja palju täpsemad andmed võiksid aidata kaasa sellele, et Eesti ühiskonnas taastuks usaldus metsanduse suhtes. Enamasti sellesse ei usutud. Leiti, et robotid teevad metsanduses töö lihtsamaks, aga avalikkuse teavitamine sellest ei pruugi kusagile viia – kui usaldamatus on õhus, ei usuta mis tahes andmeid. Pakuti, et pigem ei tasu avalikkust paljude täpsete metsaarvudega üle külvata.

Jõuti sinna, et praegune usaldamatus on täielikult inimeste endi omavaheline asi, mis n-ö robotitesse ei puutu. Sedagi kuulis, et vastuolu, mis metsanduse pinnalt esile on tulnud, on tegelikult vastuolu religiooni ja ratsionaalse mõtlemise vahel.

Veidi oli juttu ka sellest, et metsa mõõtmine digiajastu vahendite abil on kindlam ja selgem kui metsataksaatorite mõõtmised, sest nende seas on neid, kes meelega metsaandmeid moonutavad. Teisalt kostis, et metsakasvatus on looming ja loomingulist tegevust robotile usaldada ei saa, talle pole võimalik seda ka õpetada.

Ühiskonna metsapinget puudutas oma sõnavõtus professor Hardi Tullus, kelle üks väljatoodud vastandus hakkas pärast konverentsi suust suhu levima. Hardi Tullus meenutas Eesti presidendi vastuvõttu, kus videos võis näha harvesteri, mille eest vaene laps pimeduses põgenes. Ta kõrvutas seda näitega Soomest, kus riigi esileedi sealsel vastuvõtul kandis Soomes toodetud kasetselluloosikangast tehtud kleiti ning uhkusega näidati metsa- ja puidutööstuse arengut käsitlevat videoklippi, mis algas pildiga, kuidas harvester metsas kaske üles töötab.

Näide Maa-ameti Eesti taimkatte kõrguse kaardist. Punasega on kujutatud taimestik, mille kõrgus on üle 30 meetri maapinnast, oranžiga 20–30 m kõrgune taimestik ja rohekate toonidega madalam taimestik. Foto: Maa-amet