Põllumehed ootavad selgust riskide kindlustamise korvamise osas

Üle-eelmise aasta lõputud paduvihmad ja mullune põud sunnivad saagi kindlustamisele mõtlema.

FOTO: Dmitri Kotjuh/Järva Teataja

Maaelu arengukava kindlustusmaksete toetuste esimene taotlusvoor on kavandatud juba selle aasta juunikuusse, kuid täit selgust, milliste riskide ja millises ulatuses kindlustamist korvatakse, põllumeestel praegu veel pole.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhi Roomet Sõrmuse sõnul on varem tootjad saanud kindlustustoetust taotleda väga väikeses ulatuses Eesti riigi omavahenditest, kuid nüüd tuleb selleks raha Eesti Maaelu Arengukava raames Euroopa Liidust ja summad on palju suuremad. Seetõttu oodatakse ka huvi tõusu.

Vihm ja põud

Viimastel aastatel on olnud teraviljakasvatuses ilmastikuolud väga heitlikud: kimbutanud on nii põud kui ka liigniiskus. Seetõttu on ka põllumajandus-kaubanduskoda olnud seisukohal, et riskide juhtimisega tuleb tegeleda ja saagi kindlustamise toetamine on üks põllumeeste abistamise võimalus.

Ehkki ühtki riski ei saa täielikult maandada, sest see läheks liiga kalliks, siis aitab nüüd käivitatav toetus neid vähendada. Sõrmuse sõnul on tegu ühe meetmega suuremas riskijuhtimise süsteemis ja ainuüksi sellest kindlasti ei piisa.

Saagikindlustuse kõrval on tähtis ka loomade ja lindude kindlustamine haiguspuhangute vastu, sest siingi võivad kahjud väga suured olla. Lüpsikarja on mõned ettevõtted meil juba varemgi kindlustanud.

Eesti kindlustusfirmad seni põllumajandustoodangu kindlustamise vastu Sõrmuse sõnul eriti huvi ilmutanud ei ole. Tõenäoliselt tuleb selles osas vaadata rahvusvaheliste kindlustusseltside poole, kel on taolised tooted juba olemas ja kes oleksid huvitatud siinsele turule tulekust.

Viimasel teraviljafoorumil esines näiteks Saksamaa ühistulise kindlustuse esindaja, kes tutvustas oma võimalusi ja rääkis sellest, et nad on aktiivselt juba Lätis ja Leedus tegutsemas.

„Kindlasti ei ole see mingi imevits, mis kõik põllumeeste probleemid lahendab, aga on põllumehi, kellele kindlustus on väga oluline selleks, et oma usaldusväärsust võlausaldajate silmis tõsta,” märgib Sõrmus. Ta lisab, et see puudutab nii suuri kui ka väikesi tootjaid, kuid võimalik on teha kindlustus ka mitme peale ehk panna kokku suurem portfell, et muuta ennast kindlustuse pakkujaile atraktiivsemaks ja saada kindlustusmakse väiksemaks.

Sõrmuse sõnul võtab uue toetussüsteemi käivitamine Eestis kindlasti veel aega ja pole kindel, kas sel aastal see õnnestubki. Koda panustab omalt poolt, suheldes võimalike kindlustusandjatega. „Tegu on aja nõudega, mida Euroopa Liit aktiivselt propageerib, sest põllumees ei saa ju loota, et keegi kusagilt tuleb ja ta kahjud kinni maksab. Igaüks peab ikka ise oma riskid maandama tarkade otsuste ja õigete valikutega, riik tuleb appi siis, kui juhtub midagi täiesti erakordset,” sõnab ta.

Kui palju maksma läheb?

Teraviljasaaduste tootjate ühistu Kevili juht Meelis Annus ütleb, et on liikmete huvid koondanud ja ühe kindlustusmaakleri käest pakkumist ootamas. „Kindlasti on ilmastikuriskide vastu kindlustamine väga tarvilik, aga kõik sõltub sellest, kui lihtne seda toetust saada on ja kui palju see maksma läheb,” lausub ta.

Eelmisel nädalal oli Kevili juht koos ühe Rootsi ühistu esindajaga ja küsimusele, kas nemad kindlustavad, sai ta eitava vastuse. „Seni pole teraviljasaaki meil kindlustada saanud, aga tänu kõnealusele toetusele on kindlustusseltside seas nüüd huvi tekkimas, mis on positiivne,” selgitab ta. Seni on kindlustamine tootjatele liiga kallis olnud ja seetõttu on risk nende endi kanda jäänud. Kevili on seni omalt poolt aidanud viljakasvatajaid hindade fikseerimisega.

„Kui ikka ilma tõttu jääb kolmkümmend protsenti saagist saamata, lööb see suure augu põllumehe rahakotti. Kindlustusmakse toetamine aitaks paremini kehvi aastaid üle elada,” leiab Annus. Temagi möönab, et täpseid tingimusi veel ei tea ja seetõttu on raske otsustada, milliseid riske kindlustada.

Selle aasta kohta ütleb Kevili juht, et taliviljad elasid talve kenasti üle ja nüüd tuli ka veidi vihma. Ehkki vähesel määral tuleb teha ümberkülve ja palju kahju teevad kohutavalt suured haneparved, samuti öökülmad, mis ei lase taimekaitset teha, siis loodab ta, et tuleb parem saak kui eelmisel kolmel aastal.

Väätsa Agro juht Margus Muld ütleb, et pole saaki veel kunagi kindlustanud, kuid loomad on tal kindlustatud. „Eks ta abiks on ikka,” leiab ta, kuid lisab, et juunikuus ehk poole aasta pealt taotlusvooru avamine tuleb natuke hilja, sest tavaliselt tehakse sellised otsused aasta algul, kui eelmine kindlustuspoliis lõpeb.

Ka pole Muld veel jõudnud ennast kurssi viia, millistel tingimustel kindlustamist toetatakse. Ta lubab suhelda oma kindlustusmaakleriga, et otsustada, kas on võimalik millelegi kindlustustoetust taotleda. Temagi näeb siin tulevikku rahvusvahelistel kindlustusseltsidel, sest eri maades on tingimused erinevad ja see võimaldab ka seltside endi riske maandada.

Kes toetust saaks?

Uut toetust antakse tera- või kaunvilja, heinaseemne, õlikultuuri, kartuli, köögivilja, puuvilja, marjade, viljapuude, marjapõõsaste, puukooliistanduse, dekoratiivtaimede, veiste, sigade, lammaste, kitsede, hobuste (välja arvatud võistlus- ja ratsahobused), kodulindude ja mesilaspere kindlustusmaksete eest tasumiseks.
Toetusega hüvitatakse kuni 70 protsenti toetuse saaja tasutud kindlustusmaksetest. Toetust antakse üksnes selliste kindlustusmaksete tasumiseks, kus kindlustuslepingu tingimused hõlmavad kahju hüvitamist, mille on põhjustanud ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või ebasoodne keskkonnajuhtum.
Taotlus tuleb esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) nende e-teenuse keskkonna kaudu. PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise päevast.

Populaarne

Tagasi üles