Eestimaa metsadest korjatud must pässik rändab Kanadasse ja Hiina

OÜ Chaga asutaja Siim Kabrits on asunud Mulgimaa metsades kasvavast mustast pässikust eliksiiri tootma ja plaan on tolle terviseturgutajaga välisturge vallutada. Foto: Taavi Purtsak

Tõrva linna kunagisse saunamajja kolitud osaühingu Chaga uue tootmishoone tutvustamist alustab ettevõtja Siim Kabrits küsimusega: mis on maailma tuntuim raviseen? Siinjuures ei tasu endale kübaraga seenekesi silme ette manada, vaid siirduda mõttes ravimietikette lugema. „Penitsilliin. Penicilliumi perekonna seentest,” vastab ta ise.

Kuigi antibiootikume Chaga Health ei tooda, siis must pässik on müüdavate eliksiiride põhikoostisaine küll. Sisaldab see 200 bioaktiivset ainet. „Maailmas on üle 1,5 miljoni seene ja neist 14 000 on uuritud, mis on alla ühe protsendi. Mõelda vaid, milliseid teadusavastusi see veel kaasa tuua võib,” ütleb ettevõtja, tõdedes, et seenemaailmast võiks tulla veel mitu Nobeli preemiat.

Puhta looduse rüpest

Chaga OÜ on tegutsenud 2015. aastast ja senini toimus tootmine Viljandimaal Tuhalaane külas. Sealsed ruumid jäid kitsaks, kuigi ka praegu ei saa ettevõtja sõnul rääkida massidele tootmisest. Kahte tootenimekirjas olevat eliksiiri saab kuu jooksul valmis tuhatkond pudelit ja põhiturg on ikkagi välismaal.

„USA on plaanis ja Kanadas oleme juba sees,” sõnab Kabrits. Samuti on turupotentsiaali Saksamaal ning vaadatakse ka Hongkongi ja Hiina poole. Viimastesse on seni saadetud teesegupulbreid, kuid soov on eksportida ka eliksiiri. „Eks sellega keerulisem muidugi ole transpordi koha pealt,” tõdeb ta, andes enesele aru, et kõik seesugune võtab aega. Võõrsil on tarvis kõnelda sellestki, miks need inimesed peaksid Eesti tooteid ostma, kui nad ei tea, kus ja mis üldse Eesti on.

„Jah, kes on kuulnud või siin käinud, need muidugi teavad, et puhas õhk, loodus ja vesi ning puhas toode,” lausub ta ja meenutab, et mõne aja eest, kui Indias viibis, seisis seal lennuliiklus saastunud õhu tõttu kaks päeva.

Tõrvas Õhne jõe kaldal asuv tootmishoone on oma tuhande ruutmeetriga enam kui kümme korda suurem senisest tegutsemispaigast Tuhalaanes. Pärast saunapäevi on maja täitnud ka leiva- ja siis kohukesetehase ülesandeid. Chaga OÜ töö läheb seal lahti maikuus. Aprillis oodati veel Itaaliast sisseseadet. Kui see saabunud, võib pässikud eliksiiri tarbeks likku panna. „Selle tegemine on ikka leotamise protsess, et vajalikud ained kätte saada. On teatud temperatuur, et kasulikud bioaktiivsed ained hakkaksid levima,” lisab Kabrits. Retsept on traditsioonide ja tohutu töö tulemus.

Sellest kevadest on Chaga Healthil ühe asemel sortimendis kaks eliksiiri. Üks perekonna retsepti järgi kerge alkoholisisaldusega ja teine astelpajuga rikastatud Immuno eliksiir, mis lubab regulaarsel kasutusel taastada organismi jõutagavara ja turgutada immuunsust.

Organismi tugevdamise eesmärgil on pässikuleotist kasutatud juba väga kaua, aga tänapäeval on nad selle uuesti mugavamal kujul inimesteni toonud. „Kui organismi vastupanuvõime hakkab nõrgenema, siis see on üks põhjus, miks kõik raskemad haigused meile ligi pääsevad,” räägib ettevõtja.

Kasvab aastaid

Muidugi, kui must pässik üles leitud ja kätte saadud, võib sellega ka ise kodus toimetada: esiti ahju peal kuivatada, seejärel tõmmis teha. Chaga Healthil kulub ühes kuus pässikut ikka mitusada kilo tooraineks. Saadakse seda Mulgimaa metsadest Viljandi- ja Valgamaalt. Sületäie suurune pässikuports on kasvanud puu küljes umbes 15 aastat, aga pihutäie saab juba viiega kätte.

Kui must pässik üles leitud ja kätte saadud, võib sellega ka ise kodus toimetada: esiti ahju peal kuivatada, seejärel tõmmis teha.

Must pässik on tegelikult kasepuu parasiit ja võtab puult kõik kasulikud ained ära. „Öeldaksegi ju, et kasvajaga võideldakse kasvaja vastu või siis immuunsüsteemi haiguste vastu,” sõnab Kabrits.

Kui pässik puult eemaldada, kasvab see tagasi. Samas on sellise saaduse kasvatamine ettevõtja sõnul ka üks võimalik metsamajandamise viis, eriti seal, kus raiuda pole mõistlik või hõlbus.

Näiteks Soomes tehakse pässikumaterjalist tüüblid ja need puuritakse puu sisse. „Näiteks 15 tükki ritta ja sealt tekib 10–12 chaga’t,” lausub ta. Chaga tähendabki inglise keeles pässikut, millest ka osaühingu nimi.

Kuigi praegu on osaühingu asutaja sõnul tootmine veel lapsekingades, siis plaanid on suured, sest maailmas on edumeelsemad grupid võtnud suuna maheda ja orgaanilise toidu poole. „Aga plahvatus on tulemata. Nüüd peab mass järgnema,” loodab mees ja ütleb, et siis tahaksid nemad juba olla valmis välisturul oma tooteid pakkuma.