Päikeseenergia kasvatab eestimaalaste pensioniraha

OÜ BM Trade angerjakasvatuse juht Indrek Bremraud räägib, et pikas perspektiivis on päikesejaam ehitatud plaaniga see lisaraha teenima panna.

FOTO: Elmo Riig

Huvi päikeseenergia kasutamise vastu kasvab nii eramajade kui ka tootmisettevõtete seas – kes loodab elektriarvetelt kokku hoida, kes soetab jaama endale pensionisambaks. Kel aga soov osa saada taastuvenergia toetusest, on aega jaama soetada veel poolteist aastat.

Ikka veel jagub kahtlejaid, kas meil on piisavalt päikest, et päikesepaneelidest maksimum võtta. Eesti Energia hajatootmise tootevaldkonna tootearendusjuht Margus Potisepp seda muret ei jaga. „Julgen küll öelda, et Eesti on igati hea koht, kus päikesest elektrienergiat toota,” sõnab ta.

Selleks, et paneel hakkaks elektrit tootma, polegi vaja, et lauspäike peale paistaks, piisab juba päevavalgusest. Teatavasti algab suvel Eestis valge päevaaeg varem ja lõpeb hiljem kui näiteks Kesk-Euroopas. Nii jätkub meil päikest pikema aja jooksul, lisaks on selle intensiivsus siin suur.

Kui enamasti eeldatakse, et päikesepaneeli töö kõrgaeg saabub juulis, siis tegelikult näitab praktika, et see on hoopis aprillis-mais, kui on pilvitud ilmad ja väljas veel piisavalt jahe, et tehnoloogia ei kuumene liialt. Seega toodavad paneelid elektrit isegi pilves ilmaga, lihtsalt lauspäikeses on tootlikkus suurem. Ainuke aeg, kui paneelid ei tooda energiat, on öösiti ja siis, kui nende peal on lumi.

Kellele kõige kasulikum?

Päikesepaneelide tehnoloogia areneb kiiresti: efektiivsus tõuseb ja hinnad langevad.

Smartecon OÜ tegevjuht Magno Kure räägib, et juba ammu pole tegu pelgalt entusiastide mänguasjaga, vaid on kindel võimalus elektrikuludelt kokku hoida. Kõige suuremat kasu saab see, kes ostab paneelid täpselt selle arvestusega, et toodab elektrit nii palju, kui ise tarbida jõuab.

„Kehtib reegel, et mida rohkem enda toodetavast energiast ära tarbida suudad, seda tasuvam on,” sõnab Kure.

Kindlasti aitab päikesepaneelide kasutamine kokku hoida võrgutasult, mis, nagu igaüks oma elektriarvelt näeb, võib moodustada suure osa kogukulust. Kui aga endal jääb oma toodetud elektrit üle, siis võrku müües saab selle eest lisaks taastuvenergiatoetust.

Eleringi andmeil on praegu taastuvenergiatoetust saavate päiksepaneelide omanikke umbes 1400 ja see arv aina kasvab. Enamiku toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise ja toetust saab mõni neist paar eurot, aga mõni märksa rohkem.

Päikesejaamade soetamise võimalusi uurivad kõige rohkem eramajade omanikud, aga Kure tõdeb, et tegelikult on nii, et mida suurem tarbimine, seda kasulikum oleks kasutada päikeseenergiat, eriti kui tarbida suvisel päeval.

Hästi sobiks päikesejaam seega hoonetele, kus kulub palju elektrit jahutamisele, näiteks büroohooned, hulgilaod, kaubanduskeskused, haiglad. Need on kohad, kus päikesepaistelisel suvel on vaja ventilatsioon ja jahutusseadmed täisvõimsusel töös hoida.

200ruutmeetrine eramaja saaks endale piisava võimsusega jaama soetada 5000–6000 euroga, siis saab enda vajaduse kaetud ja suvel ülejäägi võrku müüa.

Järjest sagedamini pöörduvad päikesepaneelide müüjate poole investeeringusooviga inimesed, kes plaanivad hakata elektrit võrku müüma. Seda muret, et keegi elektrit ära ei osta, pole.

Soodsamad ja kallimad

Turul on juba üsna palju paneelide pakkujaid ja summadki, mis päikesejaama püstipaneku eest välja käiakse, kõiguvad seinast seina. Eraklient võib enda tarbeks jaama soetada ja liituda ka umbes 3000 euro eest.

200ruutmeetrine eramaja saaks endale piisava võimsusega jaama soetada 5000 kuni 6000 euroga, siis saab enda vajaduse kaetud ja suvel ülejäägi võrku müüa. Kure nendib, et palju sõltub siiski tarbimisest. Kui on suur maja, aga köetakse ahjuga ja ventilatsiooni ei ole, siis võib elektritarbimine seal suhteliselt väike olla ja päikesejaama soetamise otstarbekus küsitav. Kui aga sama suur maja on elektriküttel ja sundventilatsiooniga, võib päikesejaam suurt kokkuhoidu anda.

Tasuta päikesejaam

Eesti Energia pakub päikesejaamade ehitamise võimalust nii eraklientidele kui ka tootmishoonetele. Ettevõtetele, kel on suur elektritarbimine ja kes on valmis pikaajalise lepingu sõlmima, ehitab energiafirma tütarettevõte Enefit Green oma kuludega päikesejaama, mis jääb kuuluma Enefit Greenile. Tootmisettevõttele, kelle õuele jaam ehitati, müüakse kokkulepitud hinnaga elektrit. Ehk ettevõte ei pea päikesejaama ehitamise eest sentigi maksma, aga saab kasutada 25 aastaks fikseeritud hinnaga elektrit, mis on odavam kui võrgust ostes. Lisaks annab tootmisettevõttele märgatava kokkuhoiu võrgutasust pääsemine.

Sellist pikaajalist lepingut pakutakse suutele tarbijatele, kelle aastane tarbimine on sadades megavatt-tundides, sest suure elektritarbimise korral tuleb päikeseelektri hind soodsam, seletab Potisepp.

Börsihinnast odavam

Viljandi külje all asuv osaühingu BM Trade angerjakasvatus on just üks selliseid, kuhu energiafirma oma kuluga ­päikesejaama ehitas. 230 kW jagu paneele on seal maa peal ja katusel.

Angerjakasvatuse juht Indrek Bremraud räägib, et otsuse päikesejaama kasuks aitaski teha võimalus, et alustuseks polnud vaja oma raha välja käia. „Kalakasvatajatel on ju käibevahenditega probleeme, aga tahtsime siiski jõuda selle ree peale, et saada osa taastuvenergia toetusest,” ütleb ta. Kui kuuendal aastal tekib võimalus jaam välja osta, siis seda neil plaanis taha ­ongi.

Ettevõttele on elektri hind järgnevaks 25 aastaks fikseeritud ja esimesed töönädalad on Bremraudi sõnutsi näidanud, et seni on kokkulepitud hind olnud madalam kui börsihind. Elektriarved olid angerjakasvatusel suurusjärgus 6000–7000 eurot kuus, selle sees ka võrgutasu, mida nüüd kohapeal toodetud elektrit tarbides maksma ei pea. Kui kuue aasta pärast jaam välja osta, saab võrku müüdava elektri eest veel taastuvenergia toetust. Pikas perspektiivis ongi jaam ehitatud plaaniga see lisaraha teenima panna, kõneleb Bremraud.

Jaam on planeeritud angerjakasvatuse energiavajadust silmas pidades. Töötada on see jõudnud veel vähe aega, aga Bremraud ütleb, et kui kasvatuse tipptarbimine on 80 kilovatti, siis aprillis suutis jaam tipphetkedel toota nii palju elektrit, et 80 tarbis kalakasvatus ise ja teine sama suur kogus läks võrku.

Viljandimaal ringi sõites silmab suuri ja väikeseid päikesejaamu päris palju. „Siin Viljandi ümbruses käis aasta lõpus päris suur ralli, kõik ehitasid,” sõnab Bremraud.

Suurte päikesejaamade ehitamisega kiirustati mullu, sest eelmise aasta lõpuni said toetust taotleda kuni 1 MW tootmisseadme omanikud, selle aasta alguses see toetusskeem lõppes. Kes jõudis jaama valmis, saab toetust veel järgmise 12 aasta jooksul.

Väiksemad saavad veel

Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik soovitab neil, kel mõttes päikesejaam soetada ja kes suudavad päevas 50 kilovatti elektrienergiat ära kasutada, võimalusel juba sel või järgmisel aastal päikesepaneelid paika panna, sest kuni 50 kW tootmisseadmete omanikud saavad taastuvenergia toetust küsida, kui päikesejaam alustab tööd hiljemalt 31. detsembril 2020.

Eramajadest rääkides oleks hea, kui majal oleks lõunasuunaline katus ja võimalikul vähe varju.

Suurt muud päikesejaama paigaldamiseks vaja polegi. Leiab lahendusi nii väiksele kui ka suurele majale. Majale võib panna kasvõi ainult ühe paneeli.

Järjest sagedamini pöörduvad päikesepaneelide müüjate poole investeeringusooviga inimesed, kes plaanivad hakata elektrit võrku müüma. Seda muret, et keegi elektrit ära ei osta, pole.

„Päikesepaneelide paigaldamine majale või koduaeda on nagu legoklotsidest ehitamine. Kõige mõistlikum ongi soetada paneele täpselt nii palju, kui kodune tarbimine vajab, ja võrku läheb võimalikult vähe. Nii on tasuvus kõige suurem,” seletab Kaasik.

Kasulik pensionisammas

Järjest enam inimesi soetab päikesepaneele n-ö pensionisambaks. Kui suurt kasu loota on? Potisepp usub, et tootluse poolest oleksid päikesepaneelid paar protsenti paremad kui raha kinnisvarasse pannes. Lisaks nõuab sellise samba soetamine tunduvalt vähem algkapitali. 10 000 kuni 20 000 euro eest saab juba arvestatava päikesejaama, korteri aga mõnda kaugemasse kanti, kus selle hind vaevalt suurt tõusu tegemas on.

Kui praegu päikesejaam püsti panna, siis püsikulud vähenevad võrgust ostetava elektrienergia võrra ja seda umbes 30 aastaks kindlasti, sest niikaua vähemalt paneelid elektrit toota jõuavad. Lisaks saab elektrit võrku müüa. „Paned pargi püsti ja kogu elektri eest, mille võrku müüd, saad 12 aasta jooksul toetust,” sõnab Potisepp. „Kui järgmisel aastal teed, siis aastani 2032 on sul toetus garanteeritud.”

Keeruline on asja juures see, et praegu on suhteliselt vähe tarbijaid, kes kasutavad kõige rohkem elektrit siis, kui päikesejaam seda kõige enam toodab. Seni on nii, et ülejääk müüakse võrku, teenitakse endale n-ö ettemaksu, mida siis päikesevaesemal ajal elektrit võrgust ostes tagasi tarbima hakatakse. Seega aasta kokkuvõttes jääb elektriarve enam-vähem nulli.

Kaasik usub, et paari aasta pärast on päikesepaneelide salvestusseadmed sedavõrd arenenud, et inimesed saavad neid endale lubada. Ehk siis päeval toodetud elektri võib ise ära kasutada õhtul ega pea oma jaama toodetud elektrit vahepeal võrku andma. „Praegu on akude hind veel liiga kallis, et finantsiliselt oleks mõistlik neid soetada. Saksamaal, kus on võrguteenuste hinnad kõrgemad kui meil Eestis, seal tasuvad akud end juba praegu ära,” seletab ta.

Kokkuvõtteks võib tõdeda, et praegu saavad päikeseelektri kasutamisega kõige suuremat kokkuhoidu need kuni 50 kilovati tarbijad, kes suudavad suurema osa oma toodangust ise ära tarbida.

Kaasik näeb, et eriti kasulik oleks päikesejaam kaubanduskeskustele, kes tarbivadki kuni 50 kilovatti ja vajavad suvepäevadel palju energiat jahutamiseks. Samuti väiksemad tootmisettevõtted ja piimafarmid vajavad palju energiat jahutamiseks ning seafarmid oma sundventilatsiooni töös hoidmiseks.

Kui paneelid kord paika pandud, siis polegi nendega edaspidi suurt muret ja hoolt. „Kui valida kvaliteetsed paneelid ja oskajad paigaldajad, siis 99 protsendil juhtudest pole hiljem midagi teha vaja,” kinnitab Kure. Vihm ja pealesadanud lumi teevad ise paneelidele korraliku puhastuspäeva.

Huvi toetuste vastu kasvab

Seni on päikesepaneelidele ja -elektrijaamadele MAK 2014–2020 meetmetest kokku taotletud 11 762 059 eurot, määratud 8 022 463 eurot ja makstud 4 993 643 eurot toetusi, räägib PRIA teabeosakonna juhtivspetsialist Eveliis Padar.
Taotlejaid, kes on soovinud toetust päikesepaneelide ja -elektrijaamade jaoks, on olnud 261. Osa kliente on taotlenud toetust mitmest meetmest.
Meetmetest võib eraldi tuua välja maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse (meede 6.4), mille raames enamik päikesepaneelide toetusi on määratud ja makstud (määratud 7,4 miljonit, makstud 4,6 miljonit).
Leaderi projektitoetuse raames (meede 19.2) on samuti päikesepaneelidele toetust määratud 450 000 euro eest ja välja makstud 304 000 eurot.
Padar tõdeb, et kui teha järeldusi esitatud taotluste alusel, siis vaadates mitmekesistamise meetme toimunud kolme taotlusvooru, on näha, et taotlemine päikesepaneelidele on suurenenud. 2015. aastal taotleti 1,8 miljonit ja määrati toetust 992 000 eurot. 2016. aastal taotleti 3,7 mln ja määrati 2,3 mln, 2018. aastal taotleti 4,8 mln ja määrati 4,1 mln eurot.

Populaarne

Tagasi üles