Kindlasti aitab päikesepaneelide kasutamine kokku hoida võrgutasult, mis, nagu igaüks oma elektriarvelt näeb, võib moodustada suure osa kogukulust. Kui aga endal jääb oma toodetud elektrit üle, siis võrku müües saab selle eest lisaks taastuvenergiatoetust.
Eleringi andmeil on praegu taastuvenergiatoetust saavate päiksepaneelide omanikke umbes 1400 ja see arv aina kasvab. Enamiku toodetud päikeseenergiast tarbivad mikrotootjad ise ja toetust saab mõni neist paar eurot, aga mõni märksa rohkem.
Päikesejaamade soetamise võimalusi uurivad kõige rohkem eramajade omanikud, aga Kure tõdeb, et tegelikult on nii, et mida suurem tarbimine, seda kasulikum oleks kasutada päikeseenergiat, eriti kui tarbida suvisel päeval.
Hästi sobiks päikesejaam seega hoonetele, kus kulub palju elektrit jahutamisele, näiteks büroohooned, hulgilaod, kaubanduskeskused, haiglad. Need on kohad, kus päikesepaistelisel suvel on vaja ventilatsioon ja jahutusseadmed täisvõimsusel töös hoida.
200ruutmeetrine eramaja saaks endale piisava võimsusega jaama soetada 5000–6000 euroga, siis saab enda vajaduse kaetud ja suvel ülejäägi võrku müüa.
Järjest sagedamini pöörduvad päikesepaneelide müüjate poole investeeringusooviga inimesed, kes plaanivad hakata elektrit võrku müüma. Seda muret, et keegi elektrit ära ei osta, pole.
Soodsamad ja kallimad
Turul on juba üsna palju paneelide pakkujaid ja summadki, mis päikesejaama püstipaneku eest välja käiakse, kõiguvad seinast seina. Eraklient võib enda tarbeks jaama soetada ja liituda ka umbes 3000 euro eest.
200ruutmeetrine eramaja saaks endale piisava võimsusega jaama soetada 5000 kuni 6000 euroga, siis saab enda vajaduse kaetud ja suvel ülejäägi võrku müüa. Kure nendib, et palju sõltub siiski tarbimisest. Kui on suur maja, aga köetakse ahjuga ja ventilatsiooni ei ole, siis võib elektritarbimine seal suhteliselt väike olla ja päikesejaama soetamise otstarbekus küsitav. Kui aga sama suur maja on elektriküttel ja sundventilatsiooniga, võib päikesejaam suurt kokkuhoidu anda.