/nginx/o/2019/05/15/12167855t1he091.jpg)
Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani eelmisel nädalal valminud Eesti kinnisvaraturu ülevaatest võib järeldada, et kui võtta aluseks kinnisvara hinnad, ei jagune Eesti mitte ainult esimeseks ja teiseks, vaid ka kolmandaks ja neljandaks Eestiks.
Kui Tallinnas jääb tehinguni jõudnud korterite keskmine ruutmeetri hind ümardatult 1900 euro kanti, siis Tartus on sama näitaja 1400, Pärnus 1300, Rakveres 570, Narvas 400, Valgas 140 ja Kohtla-Järvel vaid 90.
Mis toimub aga väikelinnades, asulates ja maapiirkondades? Maa Elu palus Järva-, Pärnu-, Valga- ja Viljandimaa kinnisvaraspetsialistidel kirjeldada nende tööpiirkonna kinnisvaraturgu.
Järvamaal tegutseva Tare Kinnisvara juhatuse liikme Hele Kaasiku kinnitusel on nõudlus suurem Paide ja Türi odavama kinnisvara järele.
Kui võrrelda Paide linna ja Türi linna kinnisvara liikumist, siis Paides on tavaliselt vara kallim ja tehinguid rohkem. Inimesed liiguvad ka maakonna sees, minnakse linnast maale ja vastupidi.
„Paljud suurlinnade inimesed on soovinud kodu soetada meie maakonna väikelinna. Kui Tallinnas elav pere müüb korteri, siis siin saab selle raha eest vabalt maja osta, mõnel jääb raha ülegi,” räägib Kaasiku. „Väga tähtis on transport, samuti asukoht. Järvamaa on mõlemas mõttes heas seisus, sest vahemaa eri linnadesse on peaaegu võrdselt 100 kilomeetrit. Türi vald on väga heas asukohas, suuremate linnadega on tihe rongi- ja bussiühendus. Päeva jooksul sõidab rong üheksa korda Tallinna, kiiresti saab rongiga ka Viljandisse.”
Türi vald on nüüdseks pool aastat jaganud kodutoetust valda elama asujatele. Koduostuks saab toetust taotleda kuni 40aastane kinnisvaraostja, kes soovib end siduda Türi vallaga. Toetuse eesmärk on tuua Türile rohkem noori. Kasutatud on seda aktiivselt, poole aastaga on see määratud juba paarikümnele koduostjale.
Paide ja Türi äärealadel on mitu suvilapiirkonda, kus viimastel aastatel on turg elavnenud. Suvila ostetakse sinna sageli eesmärgiga see elamuks välja ehitada.
„Suvila saab osta 12 000 kuni 20 000 euroga, aga olenevalt asukohast ja seisukorrast on kallimaidki. Liikudes asulast väljapoole, on kinnisvara odavam,” kommenteerib Kaasiku.
Üüripindadega on Järvamaal kitsas. „Järvamaal on töökohtade valik suur, igaüks võiks leida sobiva töö,” usub Kaasiku. „Järvamaale on tööle tulnud palju Ukraina, Läti ja Leedu inimesi, nemad tunnevad huvi rohkem üüripindade vastu.”
Üllatava tulemuse on teinud Tootsi alev, kuhu on nelja kuuga ostetud juba 13 korterit. Kindlasti on määrav asjaolu hinnad, mis jäävad seal vahemikku 7000 kuni 10 000 eurot. Valdavalt ostavad sinna kodu vanemapoolsed inimesed, aga on ka noori peresid.
„Tootsis on lisaks rahulikule keskkonnale olemas kõik, mida on väärikaks eluks vaja – raamatukogu, kultuuri- ja spordikeskus, saun-ujula, perearstid, kauplus ja lasteaed-põhikool,” kirjeldab Pärnumaa kinnisvaraturgu Arco Vara Pärnu osakonna müügijuht Krista Nõmm.
Huvitava hüppe on Nõmme sõnul teinud nüüd Pärnu linna valdustesse mahtuv Lavassaare alev, kus selle aasta nelja kuuga on olnud juba 8 korteri ostu-müüki, samas kui terve 2018. aasta jooksul müüdi seal 9 korterit.
„Olgu selle põhjuseks siis haldusreform või tugev kogukonnatöö, igal juhul on selle kauni väikealevi maine ja kuvand hea ning meelitab kodu ostma,” ütleb Nõmm. „Kindlasti on oluline hindki, sest 3toalise heas seisukorras korteri saab Lavassaarde praegu veel 23 000 kuni 25 000 euro eest.”
Väikeasumitesse ja -linnadesse korterite ja majade ostjate profiilid on erisugused. „Õnneks on väikekohtadest inimeste väljavool peatunud ja pigem on hakanud pealinnast inimesi oma kodukanti tagasi tulema ning nad on valmis ostma keskmisest kallimaid ja kvaliteetsemaid varasid,” räägib Nõmm.
Samas on Skandinaavia maades töötavad inimesed hakanud endale väikelinnadesse kortereid ostma, seda eelkõige väljaüürimise eesmärgil. Jätkuvalt kasvab suundumus, et eakas müüb oma ruumika eramu ja kolib väiksemasse linnalähedasse majakesse või heas seisukorras mugavustega korterisse linnas. Nendel klientidel eeldab ostuotsus arstiabi lähedust ja kaupluse olemasolu.
Majade puhul on huvitav, et paljud noored pered on vahele jätmas tavapärast jada – üürikorter, oma korter, oma maja – ja ihalevad kohe oma kodumaja. Turul on ka järjest enam keskeas peresid, kelle lapsed on pesast välja lennanud ja vanemad ei pea enam lähtuma nende liikumistest. Seetõttu on nad nüüd valmis ostma linnalähedase vaiksemas piirkonnas asuva maja. Kõige populaarsemad kohad, kuhu Pärnu linna järel maju ostetakse, on Sindi linn, Tammiste küla ja Eametsa küla.
Väikelinnades, nagu Lihula, Kilingi-Nõmme ja Sindi, on majade müügihinnad püsinud stabiilsena. Samas on haldusreformieelse Pärnu territooriumil asuvate korterite hinnatõus andnud inimestele tõuke suunduda elamuturule.
Kõige enam nõutakse kuni 140 m2 ja kuni 125 000 eurot maksvaid ökonoomseid eramuid Pärnu linnas või selle lähiümbruses. Paljud pered soovivad soetada lisaks linnakorterile talu maakonnas, et veeta seal nädalavahetusi ja puhkusi. Sellistes valikutes peetakse oluliseks head juurdepääsu, interneti leviala ja piisavat privaatsust. Kinnistu suurus ei mängi rolli, kõige rohkem eelistatakse kuni 2 hektari suurust maad ümber hoonete. Nõutuimad maamajad maksavad kuni 40 000 eurot.
Pindi Kinnisvara maakler Hans Heinjärv räägib, et kõige rohkem tehinguid toimub Valgas, sest Otepää ja Tõrva on mitu korda väiksemad. Alevikes ja endistes majandikeskustes tehakse ainult üksikuid tehinguid. Huvi osta tekitavad ju tasuvad töökohad või siis väga ilus loodus.
/nginx/o/2019/05/15/12167853t1h4531.jpg)
„Reeglina rahvas kogu Kagu-Eestis väheneb ja vananeb. Valgat päästab veel sisseränne Valkast. Eelmisel aastal olid ligi pooled kliendid Läti poolelt – ostavad ja üürivad Valgas kortereid, kuna on leidnud töö Valga ettevõtetes,” tõdeb Heinjärv. „Paljud noored, kes lähevad õppima, enam siia tagasi ei tule. Küllaltki palju on inimesi, kes on leidnud tasuva töö Soomes või Rootsis, neid kohalik palk tagasi ei meelita.”
Eelmisel aastal olid ligi pooled kliendid Läti poolelt – ostavad ja üürivad Valgas kortereid, kuna on leidnud töö Valga ettevõtetes.
Otsitumad ostuobjektid on mugavustega 1–2toalised korterid 1. ja 2. korrusel ja ostjateks on siis kohalikud pensionärid. Müügis on aga kõige rohkem suuremaid kortereid 4. ja 5. korrusel, mida on kulukam pidada ja kuhu on raske trepist üles minna. Need korterid sobiksid noortele, kuid noori on väga vähe.
Aktiivne on üüriturg, kus hinnad on märkimisväärselt tõusnud. Korraliku kahetoalise korteri üür ulatub juba 200 euroni. Viimastel aastatel on müüki tulnud hoolikalt renoveeritud kortereid, mille hind on vähemalt kaks korda kallim kui veneaegsel korteril.”
Tõrvas on Heinjärve kinnitusel korteriturg sarnane, aga majad umbes kolmandiku võrra kallimad, sest seal hinnatakse maju elamispinnana rohkem. Otepää hinnad on natuke odavamad kui Tartus, aga turu aktiivsus on tunduvalt vähenenud, kuna ära on kadunud välismaised kliendid.
Lahe Kinnisvara Kesk-Eesti piirkonna juht Karin Lapp räägib, et kõige vähem tehinguid toimub Abja-Paluojas ja Mõisakülas, aastas ligikaudu 20. Hinnatasegi on madal – korterid maksavad enamasti 1000 kuni 5000, majad 20 000 kuni 35 000 eurot.
Kuigi Abja-Paluojas on ajakohane ujulakompleks, mis võiks piirkonna mainet ja hinnataset tõsta, ei ole seda juhtunud. Aga kui Suure-Jaanisse hakati tervisekeskust ehitama, tõusis kinnisvara osta soovijate hulk märgatavalt.
/nginx/o/2019/05/15/12167854t1h848e.jpg)
Suure-Jaanil on Viljandimaal kõige suuremad eelised, tervisekeskus sai sel aastal valmis, linn arendab välja tööstusparki, et soodustada ettevõtlust, mis omakorda tekitab juurde töökohti. „Selles piirkonnas näeme praegu kinnisvara hinnakasvu. Karksi-Nuia ja Suure-Jaani ongi maakonnas ühed aktiivsemad piirkonnad. Suurematest asulatest on endiselt väga populaarsed Viljandi linna lähedal asuvad Viiratsi ja Ramsi alevik,” kirjeldab Lapp.
Otepää hinnad on natuke odavamad kui Tartus, aga turu aktiivsus on tunduvalt vähenenud, kuna ära on kadunud välismaised kliendid.
Rõõmustava tendentsina toob Lapp välja, et kuigi noored lähevad suurematesse linnadesse või välismaale, tuleb neist üha suurem osa tagasi. „Elavad kiires tempos viis aastat mujal ja mõistavad, et väikelinnas elamine on siiski hingele ja vaimule lähedasem,” ütleb ta. „Enamasti otsitakse asulatesse elamist siis, kui hakatakse peret looma või on lapsed juba ilmavalgust näinud. Just lastele ja nende elukeskkonnale mõeldakse kodu ostes põhjalikult. Paljud töökohad võimaldavad kaugtööd teha, mistõttu on selliseid traditsioonilisi maakohti hakatud kõrgemalt hindama.”
Pensioniealised üldiselt ei kipu elukohta vahetama. Alles viimases hädas, kui oma maja korrastamisega ei saa enam tervise tõttu hakkama või ei jõua lähedased enam mitut majapidamist hooldada, kolitakse korterisse ja kindlasti 1. korrusele. „Vanemas eas soovitakse kolida ka tagasi oma noorpõlve kodukohta või lastele ja lastelastele lähemale,” räägib Lapp.
Üha enam on Lapi sõnul märgata, et inimesed kardavad kriisi ja mõeldakse hästi ratsionaalselt: kui suured on ülalpidamiskulud, kui suur on laenumakse, intressid. Emotsioonioste on vähe.
Majade osas on märgata kahte eelistust: kas uus ühekorruseline elamu pinnaga 100–150 m2, maksimaalse hinnaga 100 000 kuni 140 000 eurot ja Viljandi linnast kuni 10 km kaugusel või korralikku remonti vajav traditsiooniline maakodu, mille hind jääb vahemikku 20 000 kuni 30 000 eurot ja asukoha osas valitakse mõne maakonnasisese linna lähedus.
Väikelinnades ja asulates liigub kinnisvara enamasti tuttavate kaudu, seetõttu on ka äärmused kerged tekkima. Lapp toob välja, et vanemad inimesed arvavad, et nad elavad kuskil kehvas kohas ja keegi nende kinnisvara ei taha. Nii müüakse see odavamalt ära, sest ei konsulteerita spetsialistiga. Näiteks Võhma linnas tehakse korteritega palju tehinguid hinnatasemel 4000 kuni 7000 eurot.
Elamute omanikud on aga täiesti vastupidise mõtlemisega – emotsionaalne side on tähtis ja ollakse veendunud, et nende vara on sisuliselt maailma parim, sest oma kätega on väga palju ära tehtud. „Kahjuks tuleb siis omanik maa peale tagasi tuua, sest väikelinnade hinnatase on üldiselt selline, et remondile kuluv summa ei väljendu hiljem vara väärtuses,” ütleb Lapp. Renoveeritud elamud jäävad üldiselt 65 000 kuni 80 000 euro vahele, samas remonti vajavad elamud maksavad 20 000 kuni 40 000 eurot.
Seisma kipuvad jääma hooldamata kinnistuga väikesed remonti vajavad elamud. Teine oluline aspekt on juurdepääsutee – kui see on kehvas seisus, on samuti ostjat keerulisem leida.
Hinnatõusu ei julge Lapp ennustada, aga kinnisvara investeerimise eesmärgil osta on mõnel pool Viljandimaal mõtet küll. „Investeeringu mõttes on kortereid mõistlik osta Olustverre, sest seal on kool ja õpilased üürivad meelsasti. Korterite hinnad on 8000 kuni 13 000 eurot, üürisummad 80–200 eurot kuus,” räägib ta.
Suure-Jaani on samuti koht, kuhu võib julgelt investeerimise eesmärgil korteri osta. Kui omavalitsus tööstuspargi arendamisega valmis saab ja ettevõtted oma hooned kasutusse võtavad, kasvavad korterite hinnad kindlasti. „Töölisi kohapealt piisavalt võtta ei ole ja üüripindade järele tekib nõudlus,” lisab Lapp.