Mahetootjad kasvatavad eksporti

Erinevalt suurfarmi loomadest pääsevad mahetalus lehmad suveks karjamaale. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tallinnas Eesti toidumessi „Sööma!” raames toimunud konverentsil „Vali mahetoit – hea sinule, hea loodusele!” räägiti toidutootmise keskkonnamõjust, mahetoidu kvaliteedist ja mõjust tervisele. Oma kogemusi ja tulevikuplaane jagasid maheettevõtted.

Emeriitprofessor Anne Luik Eesti Maaülikoolist rääkis toidutootmise keskkonnamõjust. „Mitu teadusuuringut, näiteks 2019. aastal avaldatud Thüneni Instituudi analüüs näitab, et mahetootmine aitab kaasa elurikkuse ja mullaviljakuse säilimisele ja suurendamisele, hoiab vee kvaliteeti ja kaitseb mesilasi,” rääkis ta. „Meie põllumajandus peab muutuma keskkonnasäästlikumaks – Eesti seire tulemused tekitavad muret, sest taimekaitsevahendite jääke leitakse nii veest, mullast kui ka toidust.”

Luige sõnul võib erinevate ainete jääkide koostoimes nende kahjulik mõju mitmekordistuda, kuid maheviljeluse põhimõtted aitavad leevendada survet keskkonnale ning hoiavad meie loodust ja elukeskkonda. Temaga nõustus ka prof Ewa Rembialkowska Varssavi Põllumajandusülikoolist, kelle sõnul näitavad uuringud, et mahetoit sisaldab rohkem antioksüdante, C-vitamiini ja vajalikke rasvhappeid, mis mõjuvad inimese tervisele hästi. „Mahetoitu eelistades saame hoiduda pestitsiidide ja antibiootikumide jääkidest, lisaks sisaldab mahetoit vähem kaadmiumi, nitraate ja nitriteid,” kinnitas ta.

Hiljutine uuring Prantsusmaal, kus osales ligi 70 000 inimest, näitas, et pidevalt mahetoitu tarbivatel inimestel esines vähem haigestumist mitte-Hodgkini lümfoomi ja teistesse lümfaatilistesse kasvajatesse ning menopausijärgsesse rinnavähki.

Vähkkasvajate üheks tekkepõhjuseks peetakse kokkupuudet pestitsiidide ja nende jääkidega. Eriti ohustatud on lapsed, sest kasvav organism on väga vastuvõtlik.

Rimi väärtustab mahedat

Laste ja eriti beebide toiduvalikust rääkis Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats, kelle sõnul on Rimis müüdavatest beebitoitudest mahedad 54 protsenti. Tema sõnul kasvab tarbijate nõudlus mahetoidu järele iga aastaga. „Rimi müüb 450 mahetoodet, mis moodustab umbes 3 protsenti kogu sortimendist. I love eco tootesarja sortiment Rimis on viimase kahe aastaga kasvanud 27 protsenti, müügikasv eelmisel aastal oli 20 protsenti,” rääkis ta.

Batsi sõnul on üks edulugusid Rimi Talu Toidab – tänaseks on need müügialad 30 poes ja suurematel aladel on müügis 500 Eesti mahetoodet.

Külmutatud beebipüreed Babycool said äsja tiitlid „Eesti parim toiduaine Lääne-Eesti väikeettevõttelt 2019” ja „Rahva lemmik 2019”. Neid tootva Saaregurmee esindaja Kaia Sink sõnas, et kõik sai alguse oma lastest ja soovist pakkuda neile parimat täisväärtuslikku lisaaineteta toitu. „Pere pesamuna on meie esimene degusteerija ja kõige parem kriitik,” ütles ta.

Praegu on tootevalikus 12 sügavkülmutatud püreekuubikut, mis on valmistatud kohalikust toorainest. „Tegelikult on kohalikust mahetoorainest puudu. Ootame väga, et mahetootjad pakuksid meile mahedana linnuliha, küülikuliha, kala. Võtame kõik vastu,” kinnitas Sink.

Edaspidi on neil plaanis suurendada tootmismahtu ja tootevalikut ning käivitada eksport Saksamaale. Turundust tehakse peamiselt sotsiaalmeedias, lisaks sisuturundus ja reklaamid ajakirjades. Peamine ülesanne on õpetada lapsevanemaid püreekuubikuid tarbima.

Tervisliku näksi Ampstükk loomise lugu tutvustas Margit Kimmel ettevõttest Amoor OÜ. „Usun, et ma pole ainus, kes eelistab loomulikke maitseid, olgu need siis õunad, pähklid, seemned, puu- või täisteraviljad. Soovisin oma lapsele parimat ja koduköök muutus üleöö katsetuste laboriks, kus hiliste tundideni sai läbi proovitud erinevaid tooraineid ja nende segusid ning ühel hetkel oli hobina alustatud eksperimendist vormunud väike perefirma,” kirjeldas Kimmel.

Maiustused valmivad külm­pressimeetodil ja ilma lisatud suhkruta. „Toodetele annavad magususe näiteks rosin ja dattel. Kasutame ainult mahetoorainet ja niipalju kui võimalik kohalikku,” märkis Kimmel.

Mahepiim ja -kasemahl

Pajumäe talu peremees Viljar Veidenberg tutvustas mahepiimatootmise põhimõtteid. „Kasvatame mahesööda lehmadele ise, päikesepatareidega toodame ise energiat, mis läheb kasutusse uues meiereis. Oleme avatud talu, võtame vastu huvilisi, et näidata, kust piim tuleb ja kuidas piimatooted valmivad,” rääkis ta.

Eelmisel suvel avati talus meierei ja edaspidi on plaanis juustu ja ghee’d müüa ka välisturgudele.

Mahekasemahlade tootja BirchLagoon on pereettevõte, mis lõpetas just kampaania ühisrahastusplatvormil Fund­wise ja plaanib tootmismahtu suurendada, et jõuda Saksamaa turule. Tootearendust on tehtud neli aastat, praegu on valikus 7 eri maitsega jooki ja toodetakse 35 000 pudelit aastas. Kergelt hapendatud mahekasemahla Kasesõstar on tunnustatud tiitliga „Parim mahe jook 2018”.